Nädal aega on Suure-Jaanis mütanud amfiibtraktor, mis puhastas paisjärve taimedest. Nüüd kaunistavad veekogu vaid vesiroosisaarekesed ja selle kallast mõni väike pilliroosopp.
Amfiibmasin pühkis Suure-Jaani järvepeegli puhtaks
Rakverest toodud amfiibmasin, mis kuulub osaühingule Preisor, on võimeline liikuma nii maa peal kui veel ning taimede niitmiseks on tal kaks vikatit. Järvel kulgedes lõikab see taimed vee alt läbi, kogub need kokku ja toimetab kalda äärde.
Masinaga Suure-Jaanis mütanud Peep Reismann tõdes, et see suudab hõlpsalt kulgeda igasugusel pinnasel. Liikumine muutub raskeks vaid siis, kui on väga palju vedelat muda.
Suure-Jaani paisjärv saab puhtaks tänu kalastusklubi Suure-Jaani Säga meeste ettevõtlikkusele ja valla arendusnõuniku Aino Viinapuu kirjutatud projektile.
Kalastusklubi juhatuse liikme Heino Johansoni sõnutsi saadi töödeks keskkonnainvesteeringute keskuselt 290 000 krooni toetust. Sellega on kavas käesoleval ja järgmisel aastal Suure-Jaani paisjärv risust ja vetikatest puhastada ning kallastelt pilliroogu niita. Projekti elluviimiseks lisab vald omafinantseeringuna 51 000 krooni.
Johanson selgitas, et väiksed vesiroosisaarekesed jäetakse nii silmailuks kui selleks, et vesi oleks endiselt puhas ja hapnikurohke. Tema jutu järgi tehti praegusega sarnane puhastustöö kaheksa aastat tagasi. «Selline tehisjärv kipub üsna kiiresti kinni kasvama ning tahab regulaarset hooldamist,» selgitas ta. «Keskelt on järv 4,5 meetrit sügav, aga kalda ääres, kus sügavust on 1,5—2 meetrit, saavad taimed valgust ja hakkavad vägisi kasvama.»
Osaühingu Preisor esindaja Peep Reismann, kelle firma on veekogusid puhastanud mitmel pool Eestis, arvas, et Suure-Jaani paisjärve seisund on üsna hea. «Siin võetakse hooldustööd õigel ajal ette ning nii ei kasva järv kinni ja suuremaid muresid ei teki,» lausus ta.