Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/10/01/3394681t1hd611.jpg)
DETSEMBRI LÕPUL saab aasta mööda päevast, mil ma osalesin esimest korda Viljandimaa omavalitsuste liidu (VOL) vanemate kogu koosolekul. Kui ma 2013. aasta kohalike valimiste kampaania ajal uskusin ja lootsin, et just omavalitsuste liit ja linna aktiivne osalus selles on maakonna arengu võti, siis esimene koosolek andis piisava põhjuse selles kahtlema hakata. Meenus, et kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud.
Esimese šoki põhjus oli VOL-i tollase juhi läbi viidud uue juhi valimine, kus eirati demokraatlikke hääletusnorme. Minu tähelepaneku peale, et isikuvalimistel peab olema ka võimalus vastu hääletada, tehti suured silmad ja küsiti, kas ma soovin vastu hääletada. Õnneks leidsin mõttekaaslasi ja hääletussedelid tehti ümber. Kalevi Kaur valiti ühel häälel liidu juhiks.