Ehkki Viljandi rannas on sel suvel veetaimi niidetud kaks korda, pole suurt tulu sellest tõusnud ning basseinide ja Bangalo vahelisel alal ujujad kurdavad endiselt vohavate kasvude üle.
Viljandi randa niitmine ei päästa
19. august 2010, 09:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi linnamajandusameti juhataja Priit Vihuri selgitusel niideti taimi pärast jaanipäeva ning juuli eelviimasel nädalal. «Sellest tegevusest saadav kasu on aga kaheldava väärtusega,» nentis Vihuri. Nimelt kasvavad taimed nii kiiresti, et juba nädal pärast niitmist segavad need taas inimesi, kes tahavad rannast ujuma minna.
Vihuri selgitust mööda oleks olukorra lahendamiseks vaja teha kapitaalseid ehitustöid: ehitada rannaalale alus ja vedada ujumiskohta suur hulk liiva. «Need tööd oleksid aga väga kallid,» lisas ta. Võimalikku maksumust pole linnavalitsuses isegi kokku arvutatud, sest raha selleks ei ole.
Viljandi järve uurinud limnoloogiajaama teadlased nentisid, et Viljandi järves on vool nõrk ja vees leidub palju toitaineid ning mõlemad tegurid soodustavad veekogu kinnikasvamist.
Ehkki niitmist peetakse linnavalitsuses vähetulusaks, ei kavatseta sellest ka loobuda, sest vastasel korral vallutaksid ranna kiiresti kõrkjad ning ujumine muutuks veelgi ebameeldivamaks.
Peale Viljandi ranna niidetakse suve jooksul kaks korda kasve Huntaugu rannas ning Paala järve ujumiskohas. Seal annab see tegevus palju suuremat tulu. Järvede niitmisele kulutab linnavalitsus tänavu 70 000 krooni.
Viimased kümme aastat on järve niidetud masinaga, varem tegid seda Viljandi allveeklubi Triiton liikmed tavaliste vikatitega.