KAPITALISTLIKU majanduse alused pani 1776. aastal kirja inglise teadlane Adam Smith teoses «Rahvaste rikkus». Tema fundamentaalset õpetust on ratsa rikkaks himustajad nii põhjalikult ja üleilmselt uuristanud, et suurettevõtted ja kaubandusketid on seda punase joonena läbiva tingimuse konkurentsi lausa olematuks muutnud. Tootmisest huvitatud inimestele võrdsete võimaluste loomisest ja inimliku südametunnistuse kaitsmisest ei ole enam juttugi.
Tõnis Möldre: Kas Eesti riik tahab liigkasuvõtjaid pidurdada?
EESTIS TEGID selles vallas karuteene endised nomenklatuuri esindajad, piiratud ring isikuid, kel oli õnn haljale oksale jõuda.
Nood partei ja majanduskaadri väljavalitud on veel praegugi tüüril. Olles majanduses hästi informeeritud, haarasid nad ülemineku ajal ohjad ning kantisid ehk ärastasid, nagu rahvas nende reforme tabavalt nimetas, peaaegu kogu vallasvara ja magusamad kinnisvaratükidki endale.
Nemad, kuuludes nii endisse kui uude seadusandlikku kogusse, lõidki Eestis Adam Smithi vundamendi uuristajate eelväe. Nende kätetöö on imelik põllumajandusreform, uus kinnistuseadus ja kogu ennesõjaaegse ühistegevuse likvideerimine.
Mainitud reformide all ägavad kõige rohkem põllumehed. Need on inimesed, kel on motivatsioon, kuid kes ootavad võrdseid võimalusi seadusandjalt. Ameerikal vedas, sest aastal 1776, kui ilmus «Rahvaste rikkus», sõnastas Thomas Jefferson ka Ameerika iseseisvusdeklaratsiooni.
Neid asju on tarvis teada praeguse juhtiva maailmariigi käekäiku imetledes. Ja sedagi, et Ameerika riigi loojad olid kristlastest puritaanid. Usku peetakse seal au sees siiani.
ENNEKUULMATU oli neil päevil leivaliidu avaldus, et vähemalt septembris tõstab ta leiva hinda 10—20 protsenti. Ei ole kuulda olnud tarbijakaitseameti ja prokuratuuri hinnangut niisuguse ähvarduse kohta.
Keegi muu meid ei kaitse kui eeskätt meie ise, riigikogu ja tema ametisse pandud parteide põhine valitsus — too on küll ainult täidesaatev organ, aga tallegi on seadusandja andnud liialt palju otsustusvõimalusi ehk peaaegu voli seadusi kehtestada.
Samas mis see on, kui üks tootjate liit kehtestab heast peast oma hinna? See on ju ehe kartellilepe! Või poetakse selle taha, et üks suuremaid leivavabrikuid Leibur lubas veel enne mõtelda?
Ülemaailmse majanduskriisi vastu ei ole isegi Ameerikas muud teha kui pankade haihtunud raha valitsuse abiga korvata ja näppu viibutada. Maailma rikkaim riik võib seda endale lubada, aga väikeriigis tuleb ükskord tõele silma vaadata.
ME PEAME alustama kas või Saksamaal professor Ludwig Erhardi rakendatud sotsiaalse turumajanduse võtete kompleksi kasutamisest Eestis vohava inimene-on-inimesele-hunt-majanduse asemel. See professor ei teinud midagi muud kui oskas täpselt lugeda Adam Smithi.
Paranemine võib võtta muidugi palju aastaid, kuid see tuleb. Kui õige alustaks õppimist aastast 1776?