Määrdunud pakendile ei ole mõistlik sooja vett kulutada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Selline näeb välja Viljandi Männimäe Selveri juures asuv pakendikonteiner seestpoolt. Klaas-, plast- ja metalltaara ja -pakendite seas leidub ikka ka kraami, mis sinna ei sobi. Selle peale konteinerit tühjendav Eesti Keskkonnateenused suurt häält teinud ei ole.
Selline näeb välja Viljandi Männimäe Selveri juures asuv pakendikonteiner seestpoolt. Klaas-, plast- ja metalltaara ja -pakendite seas leidub ikka ka kraami, mis sinna ei sobi. Selle peale konteinerit tühjendav Eesti Keskkonnateenused suurt häält teinud ei ole. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kuigi ideaalis tuleks klaas-, plast-, metall- ja tetrapakend puhtaks pesta ning pakendikonteinerisse visata, tasub näiteks määrdunud hapukoore-, keefiri- või jogurtipakk vee ja looduskeskkonna säästmiseks segaolmejäätmete hulka panna.

Osa inimesi viskab alati oma klaas-, plast- ja metalltaara, mille eest pandiraha tagasi ei saa, ning tetrapakendid koos teiste koduste jäätmetega segaolmeprügi hulka. Teised koguvad need kokku ja viivad spetsiaalsetesse konteineritesse. Enamasti on oma teguviisile ka põhjendus. Mõni, kes viskab lisaks määrdunud pakenditele segaolmeprügi hulka ka tühjad alkoholipudelid, märkis, et neid on üsna tülikas kokku korjata ja teise linna otsa konteinerisse viia. Teisalt oli inimeste seas, kellega Sakala rääkis, neid, kes tõdesid, et pole sugugi raske taarat ja pakendeid kokku koguda ning neid kas mõne kortermaja või poe juurde konteinerisse visata.

Viljandis tegeleb segaolmejäätmete kogumise ja vedamisega aktsiaselts Eesti Keskkonnateenused. Segapakendikaste tühjendab ka Väätsa Prügila.

Tagasi üles