Vampiirimaailma vapiloom laulab hääletult ja poegib siis, kui heaks arvab

Hõbe-nahkhiir on Eestis arvatud teise kaitsekategooriasse. Foto: Mnolf

Nahkhiirte veider välimus ja öine eluviis on andnud ainet õuduslugudele, linnalegendidele ja müütidele. Verd imevatest tiivulistest koletistest jutustavate raamatutega võiks Tallinna–Tartu maantee sillutada. Ometi on nahkhiired armsad ja tagasihoidlikud olevused, kes on looduse lünkadest kavala kohastumusega oma niši teinud.

Pimeduse varjus asjatavate loomakeste hingeelu aitas Sakalal tundma õppida Eestimaa Looduse Fondi nahkhiiretöörühma juht Lauri Lutsar.

Nahkhiired kuuluvad käsitiivaliste seltsi. Nimetuse järgi võiks ju arvata, et tegu on tiivuliste hiirtega, aga nii see siiski pole, sest otsest fülogeneetilist ehk põlvnemisloolist seost neil hiirtega pole.