/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
/nginx/o/2010/08/15/418003t1h3e54.jpg)
Õpetajad küsivad valitsuselt järgmiseks aastaks kuni kümme protsenti rohkem palka ning haridusministri hinnangul on pedagoogide töötasu tõepoolest võimalik kergitada.
Haridusminister näeb võimalust tuleval aastal õpetajate palka tõsta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile kinnitas valitsus, et õpetajate palkade alammäär jääb tänavu samale tasemele, nagu see on olnud 2008. aastast. Järgmise aasta palgaläbirääkimised algavad aga sügisel ning haridustöötajad on otsustanud küsida kohati ligi 10 protsenti lisaks.
Haridusminister Tõnis Lukas leidis, et muudatuseks on võimalus olemas. «Kui sotsiaalminister ütles ühel konverentsil, et lähiaja majandusprognoos annab lootust pensionide tõusuks, siis mina haridusministrina saan teda parafraseerides öelda, et majandusseis lubab õpetajate palgatõusu,» kinnitas ta.
Eesti haridustöötajate liidu (EHL) esimees Sven Rondik avaldas valitsusele tunnustust selle eest, et 2008. aastast alates on üldhariduskoolide õpetajad olnud ainsad riigieelarvest palka saavad töötajad, kelle tasu pole langetatud.
Haridustöötajad ootavad, et valitsus liiguks edasi 2007. aastal haridusministri ja õpetajate vahel sõlmitud kokkuleppega, mille kohaselt peaks palgatase hakkama kerkima nii, et noorempedagoogi töötasu alammäär oleks mõne aasta pärast võrdne Eesti keskmise palgaga.
«Meie oleme lähtunud oma taotluses rahandusministeeriumi prognoosist, mis pakub 2011. aasta keskmiseks palgaks 12 265 krooni,» rääkis Rondik. «Samas on noorempedagoogi palk 9516 krooni. Vahe on ikka päris suur!» lisas ta.
Kui põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajad on saanud end seni töötasu säilimise osas kindlalt tunda, siis paljud lasteaedade ja huvikoolide õpetajad pidid eelmisel aastal üle elama palgalanguse.
«Oleme aastaid võidelnud selle eest, et ka lasteaiaõpetajate palgamäärad oleksid kogu Eestis ühesugused,» lausus Sven Rondik. Paraku pole seda kehtestatud, sest lasteaednikele maksab palka täiel määral omavalitsus, samas koolipedagoogide palgaraha tuleb alammäära ulatuses riigikassast.
Kui veel 2009. aastal oli näiteks Viljandis lasteaiaõpetajate palk võrdne samale kvalifikatsioonile vastava kooliõpetaja omaga, siis tänavu saab lasteaednik 12 protsenti väiksemat töötasu.
Viljandi abilinnapea Helle Aunapi sõnul ei hakka lasteaednikud suure tõenäosusega ka järgmisel aastal rohkem raha saama. «Eelarvearutelud on veel ees, aga suure tõenäosusega me palgatõusu lubada ei saa,» sõnas ta. Küll aga üritatakse kaotada linnas pooleldi sunduslikult kehtivad palgata puhkused.
Rondiku sõnul on kurb see, et mitmel pool saavad lasteaednikud naabervaldades sama töö eest erinevat palka. «Nõudmised on neile aga täpselt ühesugused,» nentis ta. «Palk sõltub enamasti omavalitsusjuhtide soovist ja tahtest, sest on näiteid, kus rikastes valdades saavad lasteaiatöötajad väiksemat palka kui vaesemates valdades.»
Üldist haridustöötajate palgatõusu oleks Sven Rondiku meelest vaja ka seepärast, et suurest tööpuudusest hoolimata ei taha noored ikka kooli tööle minna. «Parema puududes võtavad nad õpetajatöö vastu, kuid ei taha end kooliga pikalt siduda,» lausus ta.