Viljandis Uueveski paisjärve ümber patseerijad võivad näha kobraste tegutsemise jälgi. Tegusad pikahambulised on hoolega suurte pajude kallal maiustanud. Kuigi ühtegi tüve koprad veel langetada pole jõudnud, suudaksid nad töötava tammi mõne päevaga nullist valmis ehitada.
Uueveskil askeldab näljane kopraonu
Kaks aastat tagasi leidis Uueveski puhkekeskuse juhataja Allar Teppart ühe kopra oma basseinist. Toona arvati, et vaene loom on sinna lõksu jäänud, ning üritati teda sealt päästjate abiga kätte saada.
«Hiljem selgus, et ta oskas väga kenasti sisse ja välja käia,» lausus Teppart. Kobraste uutest tegemistest ettevõtja enda tegemistele ohtu ei näe. «Ei mõjuta ta midagi. Peaasi et lõksu ei jää ja oma asjadega ilusti hakkama saab.»
Teppart arvas, et kui kobraste ehitis veeringlust häirima peaks hakkama, küllap see siis ka ära koristatakse. Kobrastel on urge ja kuhilaid puhkekeskusest ülesvoolu olnud varemgi, kuid need pole ettevõtte tegemisi mingilgi moel seganud.
Linnavalitsuse haljastuse ja heakorra spetsialistile Age Alasele oli jutt kobraste tegutsemisest uudiseks ning mingit seisukohta ta esialgu võtta ei osanud. Keskkonnaameti Viljandi regiooni jahinduse spetsialist Aleksander Siimenson teadis aga rääkida, et üks võimalus on häirivad puulangetajad jahimeeste abiga kinni püüda ja mujale asustada.
«Linn pole jahimaa ja pauku seal teha ei tohi. Minu teada aitab Viljandit selles osas Viiratsi jahiselts,» ütles Siimenson. «Kopra tehtud tammi võib ju lõhkuda, aga ta ehitab selle uuesti.»
Midagi seadusevastast spetsialist ehitise lammutamises siiski ei näinud ning kinnitas, et niisugune tegevus peaks linna heakorraeeskirjas risustuse likvideerimise all kenasti kirjas olema.
Keskkonnakaitse juhtivspetsialist Nele Saluveer suutis varasematest kogemustest meenutada ainult vahejuhtumit Pärnu vallikäärus tegutsenud kobrastega. «Meil pole palju selliseid teemasid olnud, aga siis vist püüti kobras kinni ja viidi mujale,» meenutas ta.
Ka juhtivspetsialisti meelest on tammide lõhkumine mõttetu tegevus. «Kui kobras on otsustanud midagi ehitada, teeb ta selle paari päeva pärast jälle uuesti. See oleks vaid korraks töötav meede.»
Kuigi kobras on spetsialisti sõnul ennekõike maaomaniku mure, võib too tülikaks muutunud looma puhul ka linnalt abi taotleda.