Sõprus kirja teel

«Võin liialdamata öelda, et Te päästsite mu, et ma oleksin ilmselgelt kaotanud mõistuse ja hullunud, kui Teie ei oleks mind aidanud ja mind oma sõprusega toetanud. See vaimne abi ja rahaline toetus oli toona mu hinge õnnistuse pidemeks. See toetas mu värelevat elujõudu ja aitas mul leida end kunstnikuna. Mu hea sõber, ma tahan, et Te teaksite, et ma meenutan Teid kuni oma viimse hingetõmbeni ja õnnistan Teid alati.»

Kellele on vene helilooja Pjotr Tšaikovski kirjutanud nii emotsionaalsed read? Muusikaajaloo huvilistele on paruness Nadežda von Me­cki nimi kindlasti tuttav. Selle rikka raudteemagnaadi lesega oli helilooja kirjavahetuses 13 aastat ja sai daamilt iga-aastast stipendiumi. Kirgliku muusikaarmastajana toetas paruness mitmeid teisigi helikunstnikke: noor Claude Debussy oli mõned aastad tema kodupianist ning reisis koos Mecki perega Šveitsis, Lõuna-Prantsusmaal ning Itaalias. Moskvas hoolitses Nadežda Poola helilooja ja viiuldaja Henryk Wieniawski eest, palgates talle parimaid arste ja leevendades muusiku surmaeelseid kannatusi. Rahalist toetust sai temalt ka Moskva konservatooriumi direktor, pianist ja Tšaikovski sõber Nikolai Rubinštein. Seda nimekirja võiks veelgi pikendada.

Kuid Tšaikovskiga sidus parunessi eriline side, mida võiks nimetada sõpruseks kirja teel, sest daami palvel ei kohtunud nad kordagi. Helilooja saatis parunessile nagu pihiemale iga päev pikki kirju oma loomingulistest ja elulistest muredest. Nadežda von Mecki vastused näitavad, kui sügavalt ta tunnetas muusikat ja oskas ülitundlikule heliloojale anda hingelist tuge. Tähelepanuväärne on seegi, et väljaspool pereringi ei reetnud paruness kellelegi, mida talle kirjades on usaldatud. Põhiliselt perekonna mõjutusel lõppes ka kirjavahetus: paruni pärandus hakkas lõpuks kokku kuivama ja kulutusi tuli kärpida. Õnneks säilis ülimahukas kirjavahetus, mis pakub huvi nii muusikaajaloo kui ka inimhinge uurijatele.