Katk murrab Tarvastu vallas mitu siga nädalas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Sakala

Sügise hakul Eestisse jõudnud Aafrika seakatk ei näita sugugi taandumise märke: käesoleval nädalal tuvastati see viiel Viljandimaal leitud metsseal. Kodusigadeni haigus jõudnud ei ole.

Veterinaar- ja toiduameti leheküljel olev seakatku kronoloogia saab täiendust igal nädalal ning peamiselt jõuavad sinna teated Viljandimaal kütitud või surnuna leitud haigete metssigade kohta. Teateid on tulnud ka Valga- ja Ida-Virumaalt.

Kui nädal tagasi leiti Viljandimaal seitse katku surnud looma, siis sel nädalal diagnoositi haigus viiel seal. «Kõik nad olid Roosilla kandist, kus ongi üks suuremaid taudialasid,» lausus veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiu osakonna juhataja Maarja Kristian.

Küttidel on piirangud

Seakatku surnud või haigena kütitud loomi on Viljandimaal leitud kõige rohkem Tarvastu vallast. Nii ongi see koos Abja, Halliste, Kõpu ja Viljandi valla endise Paistu valla osaga kuulutatud piirkonnaks, kus kehtivad karmid küttimisreeglid. Lisaks nimetatud Viljandimaa osale on niisuguseks tsooniks kuulutatud kogu Valgamaa ja Ida-Virumaa.

«Seal ei tohi pidada aju- ja koeraga jahti ning kõik kütitud loomad tuleb saata analüüsiks laborisse,» selgitas Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts.

See tähendab tema hinnangul seda, et jahimehed ei suuda ettenähtud mahtu küttida. «Küttimismahud on suurenenud, aga reaalselt on kütitud loomade hulk vähenenud,» hindas ta.

Aju- ja koeraga jahi piirangu seadis oktoobri algul Euroopa Komisjon, et vähendada metssigade liikumisala. Nendes piirkondades kütitud metssigade liha peab olema erimärgistusega ning seda tohib käidelda ainult selles tsoonis, kus jahimees looma tabas.

Külm ei pruugi piiri panna

Maarja Kristiani sõnul on seakatkuga kaasnev oht praegu sama suur kui sügise hakul, mil Eestis avastati esimene sellesse haigusesse surnud siga. «Ei saa öelda, et oht oleks suuremaks või väiksemaks muutunud,» lisas ta.

Surnud metsloomadelt leitakse haigust igal nädalal. Seni on suudetud Eestis vältida haiguse jõudmist kodusigadele.

«Me eeldame, et kõik loomakasvatajad täidavad kehtestatud reegleid,» sõnas Maarja Kristian.

Seda, kas saabuv talv võib soojalt maalt alguse saanud haigust pidurdada või sellele hoopis hoogu juurde anda, ei oska arvata jahimeeste esindaja Tõnis Korts ega veterinaari haridusega ametnik Maarja Kristian.

«Ma ei usu, et külm haigusele piiri paneb, sest külmas see haigus säilib,» arvas Korts. «Aga täpselt me seda ei tea, sest praktikat on vähe ja sellest pole tekkinud teadmist.»

Märksõnad

Tagasi üles