Elektriautode müük kuivab varsti kokku

Sotsiaaltöötajate kasutusse antud elektriautod Mitsubishi i-MiEV.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Ehkki pärast riikliku toetuse kadumist pole elektriautode müük veel lõppenud, ootab see ilmselt ees, sest vormistatakse viimaseid toetuse abil sooritatavaid oste.

Autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liidu tegevjuht Arno Sillat ennustas, et ilma riigi toetuseta elektriautosid meil mõnda aega ei müüda.

«Praeguses statistikas on veel need autod, mis muretsetakse riikliku toetuse eest,» nentis ta. «Lepingud sõlmiti ette.» 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse kuuluva sihtasutuse KredEx andmeil laekus toetuse küsimise viimasel päeval 90 avaldust, aga näiteks tänavu enne juulit esitati keskmiselt 40 taotlust kuus.

Kui algul polnud eraisikutel ja firmadel elektriautode vastu erilist huvi, siis ajapikku see kasvas – pealegi lisati toetusesaajate nimekirja hübriidajamiga sõidukid – ning saavutas haripunkti toetusperioodi lõpul. 

KredEx lõpetas uute taotluste vastuvõtu tänavu 7. augustist, sest 2011. aastal algatatud programmi raha sai otsa. 

Maanteeameti andmeil müüdi augustis 44, septembris 55 ja oktoobris 48 elektriautot ning novembri algusest on neid ostetud neli. Bensiini- ja diiselhübriide läks kirja vastavalt 45, 40, 32 ja seitse sõidukit.

KredEx eraldas ostutoetusi kogumahus 10,5 miljonit eurot ning keskmine toetussumma ühe auto kohta oli 16 500 eurot. Toetuse abiga on Eesti teedele tulnud rohkem kui 650 elektri- või hübriidautot.

Arno Sillat märkis, et arvatavasti lisandub riikliku toetusega ostetavaid autosid müügistatistikasse selle aasta lõpuni. 

«Langusele saab tagasivaatava pilgu heita järgmise aasta suvel. Siis on näha, kuidas elektriautode müük nullpiirini jõudis,» rääkis ta. «Edaspidi ostetakse riikliku toetuseta võib-olla mõni Tesla aastas.»

Nagu Sillat selgitas, moodustas toetus selle kalli sportliku auto hinnast väiksema osa kui näiteks populaarse Nissan Leafi puhul, mille eest tasumisel võttis riik enda kanda poole maksumusest.

«Ma ei taha uskuda, et praegu läheb keegi ilma toetuseta ostma väikest elektriautot, millel pole mingit eelist,» lausus ta.

Sillat ei usu ka seda, et riik võiks hakata edaspidi taas elektri- ja hübriidsõidukite ostjatele osa hinda kinni maksma. «Riik on võtnud suuna, et hakkab toetama biogaasi tootmist. Elektriautod on tegelikult unustatud,» selgitas ta. «Meil on küll elektriautode laadimisvõrk, aga kui selliseid sõidukeid jääb väheks, siis see projekt hääbub. Sellest on kahju.»

Sillat lisas, et võib-olla jõuavad laadimispunktid ära oodata aega, mil odavamad akud sillutavad tee odavamatele elektriautodele. «Aeg-ajalt sellistest akudest räägitakse, aga mina insenerina neid lahendusi reaalselt turule tulemas ei näe,» märkis ta.

Elektrimobiilsuse programm ELMO nägi ilmavalgust tänu Eesti valitsuse ja jaapanlaste Mitsubishi Corporationi vahel sõlmitud kümne miljoni kasutamata saastekvoodi müügi lepingule. Lisaks algul elektriautode ja hiljem hübriidsõidukite toetuse abil soetamisele rajati üleriiklik kiirlaadimisvõrgustik.

Tagasi üles