Kolga-Jaanis on oodatud edulugu jäänud sündimata

Algatusega liitumine pole Kolga-Jaani valda ühtki elanikku juurde toonud ja vald peab aru, kas jätkata sellega või loobuda. Foto: Marko Saarm / Sakala

Kevadel liitus Kolga-Jaani vald algatusega «Maale elama». Vallavanem Kalevi Kauri hinnangul pole aga kulutustele oodatud tulemust järgnenud ja nüüd vaetakse algatusest lahkulöömist.

Paarsada eurot maksev leping mittetulundusühinguga Partnerlus, lisaks messil osalemise, voldikute trükkimise, sõidu- ja muud lepingust tulenevad kohustuslikud kulud on vallakassast nõudnud vähemalt 600 eurot. Sellest rahast pole vallavanema sõnul pennigi tagasi saadud.

Ta ei heida algatusele midagi ette, pigem tervitab seda. Aga inimesed on olnud loiud ja huvi Kolga-Jaani elama tulemise vastu rohkem kui leige. «Ei uskunud, et  huvipuudus nii suur on,» ütles vallavanem. Küsimus, kas jätkata koos Partnerlusega, tuleb mõistmisest, et oma jõudude ja odavamate vahenditega suudetaks rohkem saavutada.

Nii on Kauri sõnul sel aastal Kolga-Jaani valda  neli-viis peret endale kinnisvara soetanud, aga kõik need tehingud on tehtud väljaspool algatust «Maale elama». Ponnistustest hoolimata pole vallavanem saanud tänavu Kolga-Jaani kinnisvara tutvustada ühelegi huvilisele, kes oleks valla üles leidnud selle kaudu.

Edu tuleb tasapisi

Kalevi Kauri sõnul liituti algatusega pigem soovist järele proovida. Jätkamisotsuse teeb volikogu järgmise aasta jaanuaris või veebruaris. Siis kaalutakse juba esimese kogemuse põhjal saadud plussid ja miinused põhjalikult läbi.

Viljandimaa on algatuses üks paremini esindatud maakondi ja Halliste vald omakorda üks maakonna edukamaid. Sealne eestvedaja Andres Rõigas algatust imevahendiks ei pea, küll aga aitab see tema sõnul kaasa, et inimesed hakkaksid maale kolimisele mõtlema. Aastat hindab ta järelduste tegemiseks liiga lühikeseks ajaks.

Halliste vald liitus algatusega «Maale elama» kaks aastat tagasi. Rõigase meenutuste kohaselt tegeleti Hallistes maakodu otsivate inimestega aastaid enne algatusega liitumist. Algusaegu meenutades tõdes Rõigas, et ainuüksi kontaktvõrgustiku loomine võttis aastaid, aga kuna talle on vahendajatöö viimased 15 aastat pigem elustiil kui palgatöö olnud, siis on ta sellest vaid rõõmu tundnud.

Andres Rõigase järele oskavad tulijad küsida, olijad teda teistelegi soovitada. Rõigase enda sõnul ei soovi

uudistaja alati ametniku või kinnisvaramaakleriga rääkida, vaid otsib pigem kedagi, kes tunneb kohalikke inimesi ja olusid. Tänavu on Rõigas näidanud peremeest ootavaid vanu talumaju vähemalt kümnele inimesele.

Kogukonna ühine otsus

Tagasisidet, et messil on käidud, infot välja saadetud, huvi on ka tuntud, aga keegi elama pole kolinud, on algatuse eestvedaja Iivika Nõgeli kõrvu varemgi jõudnud. Öeldud on ka seda, et tuntakse huvi ühe konkreetse kinnisvara vastu, aga kohaliku kontaktisiku poolt on jäetud vastamata.

Iivika Nõgel kinnitas, et algatusega liitumine on omavalitsuse teha ja see peab olema kaalutletud. Ka võib omaosalus väikeste valdade eelarves tunduda suure summana. Tema sõnul algab kõige aeganõudvam töö alles siis, kui vald on kaardistanud elu- ja töökohad ja end messil tutvustamas käinud ning peab hakkama huvilistega suhtlema. «Kui selleks pole inimest või kui vallal ei ole võimalik pühenduda, on mõistlik algatusega liitumata jätta,» ütles ta.

Nõgeli arvates võiks protsessile pisut aega anda. «See on ka kogukonna vastutuse küsimus, kas me ühiselt panustame sellesse ettevõtmisesse või mitte,» lausus ta.