SEB eraisikulaenude valdkonna ärijuhi Triin Messimase kinnitusel on eestlased saanud jagu hirmust majandusraskuste ees ja julgevad jälle laenu taotleda.
Üha enam inimesi ei pelga laenata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Panga tulemused näitavad, et inimesed satuvad ka makseraskustesse järjest harvemini.
Triin Messimas, kuidas laenuvõtmine vahepealse suure majanduslanguse ajal muutus?
Majanduslanguse perioodil ei mõjutanud laenamise aktiivsust mitte niivõrd laenutingimuste karmistumine, kuivõrd klientide huvi vähenemine majanduskeskkonna üldise ebakindluse tõttu. Ei oldud kindlad, et pere sissetulek jääb püsima, samas loodeti kinnisvarahindade jätkuvat langust.
Praegu eluasemelaenude ja eraisikulaenude portfell üldse Eestis veel ei kasva, ent kahanemistempo on aeglustunud. Selle aasta esimesel poolel laenuhuvi suurenes, kuid mitte hüppeliselt, vaid pigem mõõdukalt. Esimeses kvartalis anti Eestis uusi eluasemelaene umbes kolmandiku võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Teise kvartali algul oli erinevus juba märksa väiksem ning maikuus andsid pangad uusi kodulaene juba rohkem kui aasta tagasi. Huvi kasvu näitab laenutaotluste arvu suurenemine ka suvekuudel.
Kas eluasemelaenu on mõistlik võtta?
Eluasemelaenu tingimused on endiselt üsna soodsad. Uute laenude intressimäärad on üpris madalad, seda eeskätt soodsa baasintressi tõttu: kuue kuu euribor on püsinud ühe protsendi lähedal.
Kodu soetamiseks laenu võtta on kindlasti mõistlik, kui see samm on hästi läbi mõeldud ja panga kliendihalduriga läbi arutatud. Võrreldes varasema ajaga ongi laenutaotlejad muutunud otsuste tegemisel märgatavalt teadlikumaks. Muu hulgas tuntakse suurt huvi kindlustusvõimaluste vastu, et võimalikult palju pikaajalise kohustuse võtmisega seotud riski maandada. SEB kogemus näitab, et rohkem kui pooled laenusaajad kindlustavad oma elu ning enam kui kolmandik võtab ka laenumaksete kindlustuse ajutise töökaotuse või töövõimetuse vastu.
Kui tihti juhtub, et inimesed jäävad laenu tagasimaksmisega hätta?
Pikemaajalised raskused on olnud umbes 2,3 protsendil SEB-st kodulaenu võtnud peredel ja eeskätt töökoha kaotamise tõttu. Päris suurt mõju on avaldanud ka ettevõtlusest saadava tulu ja tulemuspalga märgatav vähenemine.
Kuidas on neid raskusi ületatud?
Valdav enamik SEB makseraskustesse sattunud kliente on leidnud oma muredele lahenduse, mis võimaldab neil sissetuleku vähenemise ajal laenumaksetega hakkama saada. Niisugused juhtumid, et tagatis võla katteks müüakse, on olnud vaid üksikud.
Probleemide eduka lahendamise võti on võimalikult varane panga poole pöördumine. Mida kiiremini saab kliendi muutunud olukorra läbi arutada ning reaalsed võimalused ja vajadused välja selgitada, seda suurem on võimalike laenulepingu muudatuste valik ja seda suuremat efekti laenukohustuste ümberkorraldamine annab.
Enam kasutatavad lahendused on laenugraafiku pikendamine ja laenu põhiosa maksepuhkus. Väga palju kasutatakse väikeste krediidilimiitide ja laenude kokkuliitmist ning tagasimaksmise alustamist laenajale jõukohase graafiku alusel.
Praegu on võlgnevusega laenude arv ja nende osa laenuportfellist stabiilsed: ei ole märgata olukorra erilist paranemist, kuid see ei lähe ka halvemaks.
Kuidas on läinud neil, kes eluasemelaenu intressi fikseerisid?
Intressi fikseerimine ei garanteeri kunagi väiksemat intressikulu, vaid peamine on kindla suurusega laenumaksete tagamine pikema perioodi jooksul, sõltumata turuintressimäärade muutustest.
Klientidel, kes fikseerisid laenu intressi perioodil, mil turuintressimäärad olid väga kõrged, on intressikulu praegu suurem kui ujuva intressimäära valinutel. Need, kes fikseerisid intressi juba enne euribori kiiret tõusu, said aga kuludes võidu.
Nüüd, kui intressimäärad on madalad, võib intressi fikseerimine jälle aktuaalne olla. Samas näitab kogemus, et väga pikaks perioodiks, enamaks kui kolmeks aastaks, ei ole mõtet seda teha.
Järgmise aasta algusest läheb Eesti üle eurole. Mil määral see laenu võtnud inimeste elu mõjutab?
Eurotsooniga liitumise otsus on juba ühtlustanud Eesti krooni ja euro intressimäära: Eesti krooni intressid on tunduvalt langenud.
Laenusaajale ei tohiks euro tulek mingisuguseid probleeme põhjustada, seda enam et valdav osa kodulaene on viimastel aastatel võetud eurodes. Et laenumaksete konverteerimiskulu kaob, läheb laenude teenindamine soodsamaks — varem tekkis väike konverteerimiskulu seoses eurolaenu maksete võtmisega klientide Eesti krooni kontodelt.