Terved hambad, tervem elu

Viljandi koolivõrgu võimalikku ümberkorraldamist kommenteerides lubas linnapea Kalle Jents, et arengustsenaariumid saavad selgeks enne volikogu maikuu istungit. Foto: Elmo Riig

ILMSELT POLE enamikule lehelugejaist uudis, et katkised hambad põhjustavad mitut sorti tervisehädasid ja haigusi, ning otse loomulikult mõjutab hammaste tervis igaühe enesetunnet ja töövõimet – kogu elukvaliteeti.

Samuti pole kellelegi uudis, et hammaste ravimine nagu muud meditsiiniteenused ei ole odavate killast. Vahe on aga selles, et kui muude terviserikete ja haiguste ravi maksab üldjuhul kinni haigekassa, siis oma hammaste eest peab täiskasvanud inimene hoolitsema iseenda raha eest. Erandiks on rasedad, väikelaste emad ja pensionärid. Nõnda on see praegu Eestis ja ka paljudes teistes riikides.

KAHJUKS PEAB tõdema, et nii meil kui mujal on materiaalsetel kaalutlustel hammaste ravimata jätmine üsna suur probleem. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni tervisenäitajate raporti kohaselt on madala sissetulekuga inimesi olnud sunnitud vajalikust hambaravist loobuma üle kahe korra rohkem kui kõrgema sissetulekuga inimesi. Eesti kohta tehtud uuring näitab sama tendentsi: umbes 15 protsenti madalama sissetulekuga inimestest ja kaheksa protsenti kõigist inimestest ei ole lasknud oma hambaid ravida, ehkki seda oleks vaja.