Uus maavanem: ettevõtlike inimestega teeme elu paremaks

Kui välja jätta armeeteenistuses oldud aastad, on Savikotist pärit Erich Palm elanud ja töötanud kogu aeg Viljandimaal. Foto: Marko Saarm / Sakala

Sel nädalal ametisse asunud uus maavanem Erich Palm on veendunud, et aktiivsete ja ettevõtlike inimeste võimuses on Viljandimaal elu edasi viia elanikkonna vähenemisest hoolimata.

Erich Palm, palun iseloomustage Viljandimaad sellisena, nagu teie seda näete.

Minu silmis on Viljandimaa tervikuna arenenud ja edasi arenev maakond. Võimalik on ühtviisi hästi elada nii lõunas Mulgimaal, keskel Viljandis kui ka põhjaosas.

Mina jällegi olen kohanud päris palju neid inimesi, kelle meelest pole meie maakond mitte arenev, vaid taandarenev.

Kui mõtleme ainult elanike arvu peale, siis see tõesti kahaneb. Samas ei tähenda see, et siin poleks võimalik elu edasi viia. Meie, sealhulgas minu missioon ongi pingutada selle nimel, et need, kes on alles jäänud, tunneksid ennast tulevikus kindlamalt.

Tänavu kevadeks oli meie elanikkond kahanenud juba 47 000 peale. Seda on tükk maad vähem kui 50 000, mille juures püsimist nähti ette mullu maakonna arengustrateegia aruteludel. Kui kaua vähenemine kestab ja kus on põhi?

Ma ei tea seda arvu. Küll aga tean, et võtmeküsimus on see, kas me oskame planeerida ja kavandada mõistlikke arenguid kahaneva elanikkonna tingimustes.

Seda juttu on poliitikud kogu aeg rääkinud. Kus on reaalsed sammud, mis mõjuks?

Ma loodan väga, et Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil piirkondade konkurentsivõime tugevdamiseks tulev raha, aga ka omavalitsuste ja ettevõtjate endi investeeringud muudavad siinset keskkonda nii palju, et tööinimesed hakkavad end paremini tundma. Palgad peavad kasvama ja töötingimused paranema ning eneseteostusvõimalusi peab juurde tulema.

Käisin hiljutise ettevõtlusnädala ajal mitmel kohtumisel. Hea oli tajuda, et ettevõtjad otsivad ise väljapääsu. Firmajuhid tähtsustavad aina enam inimeste koolitamist, et nood saaksid paremini tööd teha.

Muide, ka juhte endid on vaja rohkem koolitada, et nad oskaksid ettevõtteid kujundada nii, et need oleksid jätkusuutlikud ka siis, kui nende praegused juhid lahkuvad. Peagi saabub aeg, kui need, kes 20 aastat tagasi äriga alustasid, hakkavad tasapisi kõrvale astuma.

Kui teid maavanema ametisse nimetati, siis pruukis teie enda juhitud Pärsti valla edukas ettevõtja Hellar Mutle teie suhtes üsna teravalt suud. Lühidalt öeldes leidis ta, et olite vallavanemana kohalike ettevõtjate suhtes ükskõikne ega tunnustanud neid piisavalt. Mida te plaanite nüüd maavanemana teha, et seda väidet kummutada?

See on tema õigus niimoodi väita. Sain vallavanemana Hellar Mutlega kokku märksa rohkem kordi kui üks, kaks, kolm, neli, viis...  Usun, et asjadest otse rääkides leiab alati kõige paremad lahendused, ja ka seda, et ettevõtja parim tunnustus on rahulolevad töötajad ja edukalt juhitav organisatsioon. Kahtlemata on minu ülesanne märgata ja tunnustada tublisid Viljandimaa ettevõtjaid, kes siinsetele elanikele tööd ja leiba annavad.

Mida praktilist maavanem suuresti tseremoniaalse ameti kandjana saab teha ettevõtjate abistamiseks?

Lubasin juba omavalitsuste liidus, et tahan esimesel võimalusel kohtuda mitme olulise ettevõtjaga ning hiljem korraldada ümarlaua. Ettevõtlusnädala moderaatorid küsisid korduvalt, mida ettevõtjad tahaksid riigilt ja omavalitsustelt saada. Enamasti oli vastuseks vaikus. Ühest küljest oli see märk, et tõsised ettevõtjad saavad ise hakkama. Teisalt ma siiski tahaksin nende ettepanekuid kuulda – kas või selle kohta, kuidas planeeringute ning ehitus- ja kasutuslubade vormistamist kiiremaks muuta. Ettevõtjad võtavad tihti riske ja on tähtis, et kõik ametnikud tunnetaksid selles osas vastutust.

Õnneks on avaliku ja erasektori koostöö nimel juba päris palju tööd ära tehtud. Näiteks meil on maakonnas kaks heal tasemel ametikooli, mis pakuvad ettevõtetele koostööd. Sellega seoses on mul mõte edaspidi valitsusele öelda seda, et kutsekoolid ei peaks ehk kõiki õppetööks tarvilikke kalleid seadmeid välja ostma, vaid et nad võiksid neid ka rentida. Ja osa seadmeid võiks vabalt asuda hoopis ettevõtetes. Rohkem paindlikkust tahaks luua.

Pikaaegse vallavanemana on teil kindlasti suur suhtlus- ja tutvusringkond, aga kindlasti leidub ka neid viljandimaalasi, kes pole teist peale nime suurt midagi kuulnud. Palun iseloomustage ennast.

Olen lihtne Eesti maapoiss. Mul on kaks last ja kaks lapselast. Olen sündinud ja kasvanud siinsamas Viljandimaal. Emapoolse suguvõsa juured on lõuna pool Mulgimaal.

Töötasin omal ajal näidissovhoosis, kus oli hiilgeaegadel 1400 töötajat. Olin seal automajandi juhataja ja peainseneri asetäitja. Edasi töötasin bussipargis, kus oli samuti palju töötajaid. Olen olnud ka haigla nõukogu liige ja praegu kuulun tarbijate ühistu nõukogusse.

Aga isikuomadused?

Kohusetundlik ja sihikindel. Aus ka.

Olite vahepeal mulkide vanem. Mulgimaast on viimasel kümmekonnal aastal päris palju juttu tehtud ja väliselt näikse see piirkond jälle ennast leidnud olevat. Samas olen ikka ja jälle kuulnud inimesi väitmas, et see kõik on pelgalt vahva kest: et vallavanemad panevad küll Mulgi kuue rõõmuga selga, aga sisuliselt ei ole mulgindus piirkonna inimeste elu paremaks muutnud. Vaielge vastu, kui soovite.

Uurisime kord mulgi vallavanematega internetist, kui palju on neid firmasid, kes ühel või teisel moel mulgi identiteeti oma äris kasutavad. Selgus, et neid on kümneid. Huvitav, miks nad seda teevad? Minul ei ole muud seletust kui see, et mulgindus töötab. Oleme loonud tugeva märgi, millest paljudel on kasu.

Juba ainuüksi mulgi käsitöö populariseerimine on omaette saavutus. Paljud inimesed on sellest saanud tööd ja leiba.

Mitu omavalitsust on Viljandimaal viie aasta pärast, kui teie ametiaeg lõpeb?

See sõltub väga paljudest asjadest. Näiteks sellest, kuidas nelja valla ühinemisest sündinud Viljandi vald suudab teistega oma positiivset kogemust jagada ja eeskujuks olla.

Mitu valda ja linna oleks siin paras?

Seda ma ei saa niimoodi öelda. See sõltub paljudest küsimustest, mille üle on vaja enne läbi rääkida. Inimeste kindlustunde tagamine on kõige alus, aga sellest näikse olevat igal pool aru saadud, et praegune halduskorraldus ei rahulda kedagi.

Maavanemaks saades rõhutasite korduvalt koostöö tähtsust. Kuidas sellega haakub mõne aasta tagune tõik, et Sakala toimetus nimetas teid aasta pressivaenlaseks? Kuidas te sellele tagasi vaatate?

Lühidalt öeldes tegin võimalikult hästi seda tööd, mida ma vallavanemana tegema pidin. Kui ma sellest oma lähedastele rääkisin, olid nad esialgu väga üllatunud – nad ei mõistnud, mis nüüd juhtus, sest pere ja sõprade ringis olen ma ju väga avatud suhtleja. Kui koolivennad sellest lugesid, said nad kõva kõhutäie naerda. Et auhinnaks oli Sakala aastatellimus, siis naljahambad küsisid kohe, kas ma kavatsen selle ka järgmisel aastal saada.

Ma tean, et ei andnud välja seda infot, mida ajakirjanikud minult tahtsid. (Jutt käib Heimtali kooli renoveerimise asjus Pärsti valla ja ehitusfirma vahel puhkenud vaidlusest – toimetus.) Aga vallavanemana ei olnud mul toona selleks õigust, sest tegemist oli keerulise tsiviilvaidlusega. Infot oleks võinud hiljem kohtus valla ja minu vastu ära kasutada. Ma ei saanud riskida sellega, et räägitu toob vallale rahalise nõude.

Esimeses pressiteates, mis märkis teie ametisse asumist, oli muu hulgas lause, milles lubasite kaasa aidata Viljandimaal uue festivali käivitamisele. Mida see tähendab?

See saabki olema üks festival.

Vaevalt et maakonna arengustrateegia koostamise festival.

Kui tegime Mulgimaa arengukava, siis jõudsime üheskoos järeldusele, et siia mahuks veel üks festival.

Mis teemaline?

Ühe pilli teemaline.

Mis pilli?

Jätame selle esialgu saladuseks, sest tahan enne rääkida inimestega, kes minu silmis võiks selle mõtte ellu viia.