Suure-Jaani rahvas pidas järvepidude juubelit

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artikli foto
Foto: Kenno Soo

50. Suure-Jaani järvepidu kestis laupäeva varahommikust kesk­ööni.


Kella poole kaheksa ajal sõitis pasunakoor 1943. aasta GAZ-iga mööda linna ja tegi rahvale äratusmängu.

Kell kaheksa algas järvel suur võistuõngitsemine, see kestis kolm tundi. Ainult kalad ei tahtnud meie suurest peost osa võtta ja isu neil ka polnud. Aga kalastajaid oli üsna palju ligidalt ja kaugelt, ka kala saadi ja õnnelikumad õngitsejaid võtsid vastu auhindu.

Seejärel algasid spordimängud: triatlon, rannavolle, vanad olümpiaalad nii lastele kui vanadele tegijatele, ümber järve jooks ja veel palju muud. Spordiradadel rassimist jätkus terveks päevaks.

Suure peo eest oli hoolitsenud Suure-Jaani kultuurimaja eestegija ehk direktor Anneli Kundla. Vanale heale murukeeglile puhuti jälle hing sisse ja nagu ikka, mängis alustuseks pasunakoor, sealhulgas valssi «Lainetel». Õhtu juht oli küll natuke mereröövli moodi, aga ta tuli oma ülesandega hästi toime ning lusti oli nii lastel kui vanadel. Tantsuks mängis Apelsin — nii kõva punti pole järvepeol enne olnud.

Pime tuli kähku peale ja oligi aeg tuld teha. Tuleskulptuurilt sai lugeda, et on Suure-Jaani 50. järvepidu. Seejärel lasti teispool järve tuli taeva alla ja seegi oli ülev vaatepilt.

Noorema rahva jaoks olid varuks diskor ja vahumasin ning pidu käis hiliste tundideni.

See oli üks ilus päev. Kohtumiseni tuleval aastal augustikuu esimesel laupäeval!

Tagasi üles