Pühapäeva õhtul Eestit tabanud tugev äiksetorm jättis elektrita 30 000 majapidamist, millest paljud asuvad Viljandimaal. Eesti Energia on asunud parandama alajaamu, mida oli rivist väljas 2500. Töö võib aega võtta kaks ööpäeva ning ettevõte palub klientidel varuda kannatust. Lisaks kannatusele tuleb mitmel pool koguda ka vett, sest pumbajaamad ei tööta.
Oleks liialdus väita, et harjumuspärast elu häiriv torm on katastroof või et inimesed peavad üle elama äärmusliku katsumuse. Siiski teeb olukord meele mõruks, seda enam et eelisjärjekorras on Eesti Energia lubanud teha korda need alajaamad, mis annavad voolu suuremale klientide hulgale. Teisisõnu peavad äärealade inimesed varuma rohkem vett ja kannatlikkust.
Sellest kõigest võib teha mitu järeldust. Maal elamine on luksus ja tõenäoliselt tuleb niisuguse elustiili valinud inimestel ka edaspidi arvestada selliste kulutuste ja ebamugavustega, mida linnas ette ei tule. Nii nagu ei ole linnas kunagi maaeluga kaasnevaid hüvesid.
Teine tähelepanek ei tugine üksnes pühapäevase tormi tagajärgedele, vaid võtab kokku pikema perioodi. Lumerohke talv viis mitmel pool Eestis elektriliine rivist ja suvine sulatav leitsak ei mõjunud neile samuti hästi. Piksekahjustustes pole midagi üllatavat. Tuleb tõdeda, et tavapärasest raskemate ilmaoludega aastaid tuleb aeg-ajalt ikka ette, kuid meie peame nendeks valmis olema.
Majanduskitsikuse tõttu on oma töötajate arvu kahandanud paljud asutused, sest nii on olnud mõistlik. Kust läheb kriitiline piir, millest allpool ettevõte enam hästi toime ei tule, selgub alles siis, kui tekib äärmuslik olukord.
Ehkki eile õhtuks oli paljudes kodudes elektriühendus juba taastatud, tundub äsjaste sündmuste põhjal, et Eesti tormide teele jääv Viljandimaa vajaks siiski liinimehi juurde.