Hingeabi andjatel on olnud Viljandis neli tihedat tööpäeva

Viimasel neljal päeval on kriisinõustajad ja psühholoogid pidanud leevendama nii õpilaste, õpetajate kui lapsevanemate hirmu.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Paalalinna kooli direktor Aavo Palo tunnistas tulistamisjärgsest nädalast kokkuvõtet tehes, et kriisinõustajatel on neil päevil olnud koolis palju tööd.

Palo ise on olnud osaline paaris situatsioonis, kus õpilane on end halvasti tundnud ning talle on tulnud õpetajate toas kiiret psühholoogilist abi anda. «See on täiesti reaalne pilt. Seda on olnud,» tunnistas ta.

Samas ei osanud koolijuht täpselt öelda, kui palju selliseid juhtumeid on nelja päeva vältel olnud. «Küllap võime rääkida kümnetest.»

Pole mõtet karta kordumist

Psühholoogidel ja nõustajatel on olnud ühtviisi ohtralt tööd nii õpilaste, õpetajate kui lapsevanemate hirmutunde leevendamisega. «On märgata hirmu koolis olemise ees,» ütles Palo. «Näiteks  neljapäeval pidin pikalt ja põhjalikult rääkima meie hiina keele õpetajaga, kes ei valda eesti keelt. Selgitasin, et ta ei pea hirmu tundma  – et raskete asjaolude kokkulangemise tõttu on tekkinud erandlik olukord, mille kordumist pole mõtet karta.»

Samas kinnitas direktor, et pikemaks ajaks ei ole ükski pedagoog tööst kõrvale jäänud.

Eraldi on kõneldud nende õpilastega, kes polnud veerandi esimesel päeval, mil traagiline juhtum aset leidis, koolis ja kellel on nüüd tekkinud hirm kohale tulla. Kokkuvõttes on Paalalinna koolis sel nädalal puudujaid olnud enam-vähem sama palju kui tavapäraselt.

Nüüdseks on õppetöö juurde naasnud ka tulistamist vahetult pealt näinud neli üheksanda klassi õpilast, kaks neidu ja kaks noormeest. Koolijuhi tähelepaneku kohaselt tulevad nad praegu endaga hästi toime ning nende käitumises pole seni täheldatud midagi tavapäratut.

Abivajajaid on olnud ka mujal

Kohe pärast tulistamist nõustamistööd koordineerima asunud Rajaleidja keskuse juhataja Reet Nigol rõhutas, et hingeabi spetsialistid püüavad tegutseda nii paindlikult kui võimalik ning annavad sellist abi, nagu konkreetne situatsioon nõuab. Terve nädala on lisaks Nigolile Paalalinna koolis töötanud kaks kohalikku psühholoogi ning väljastpoolt kriisinõustajad Tiina Naarits-Linn ja Naatan Haamer. Järgmisel nädalal on kavas kohapeal tegevust jätkata vahetustega.

Abivajajaid on olnud ka teistes Viljandimaa õppeasutustes. Näiteks on kriisiabitelefonile tulnud kõnesid lastelt, kes tahavad juhtunust täpselt aru saada. Samuti on helistanud õpetajad, keda painab hirm, et midagi samalaadset võib juhtuda ka nende töökohas. «On olnud ka vanemaid, kes uurivad, mida teha ohjeldamatult nutva lapsega või kuidas reageerida, kui laps tahab juhtunust kogu aeg rääkida,» selgitas Nigol.

NÕUANNE

Mida vastata lapsele, kes uurib, miks õpilane õpetaja maha lasi.

• Et esmaspäevase tragöödia põhjused pole selged, soovitavad spetsialistid laste sellekohasele pärimisele vastates hoiduda oletustest. «Tuleks öelda lihtsalt, et me ei tea seda veel, täiskasvanud tegelevad uurimisega ja vastused tulevad aja jooksul,» soovitab nõustaja Reet Nigol.

Allikas: Sakala

Tagasi üles