Hellar Mutle: Sõprusleping pole vaid formaalne paber

Hellar Mutle Foto: Elmo Riig / Sakala

ET «SAKALA» kutsub lahkesti arvamust avaldama, ütlen artiklist «Naftalinn tuleb sõprust sobitama» ajendatuna välja oma seisukoha.

Igasugused lepingud on mõttetud, kui inimesed, kollektiivid või ettevõtted ei asu sellest innustust saades tegutsema. Lepingu muudavad elujõuliseks ikkagi inimesed, mitte allkirjad paberil. Esinduspersoonid, kes allkirju annavad, peavad viima kokku asjaosalised, kes oleksid huvitatud omavahelisest suhtlemisest.

MEIE MAAKONNA initsiatiivgrupp uuris küll Hiina sõprade tausta, aga kodutöö jäi tegemata. Piisanuks sellest, et oleks küsitletud maakonna ettevõtteid, kel oleks mingisugunegi huvi hiinlastega koostöö vastu, ja oleks tutvustatud neid kui potentsiaalseid partnereid. Siis poleks hiinlaste külastatava ettevõtte osakonnajuht pidanud õlgu kehitades nentima, et ega neil suurt usku hiinlastega sõlmitavatesse ärisuhetesse ole.

MA EI IMESTA põrmugi, et meie maakonna eesotsas olevad inimesed ei oska leida seost ühe Hiina suurema naftatööstuspiirkonna ja Viljandimaa ettevõtte vahel, kelle toodangust ligi sada protsenti läheb ekspordiks nafta gaasitööstusseadmete näol. Nad lihtsalt ei tunne oma maakonna ettevõtlust piisavalt.

Võib-olla ei peagi kõigest kõike teadma, aga keegi kusagil võiks ju ettevõtluse suundade ja väljundite vastu natuke rohkem huvi tunda. Siis oleks tulevikus säärased ettevõtmised tulemuslikumad.

Meenub üks Norras peetud töökoosolek, kus uue tööstuspiirkonna arendamist arutati. Ligi neljakümne osavõtja hulgas oli tublisti üle poole maakonna poliitikuid, omavalitsustegelasi ja ametnikke. Nemad tunnetavad, et maakonnal läheb hästi siis, kui ettevõtlus areneb ja inimestel on tööd ja hoiavad kätt ettevõtluse pulsil. Ka rahvas oskab seda hinnata, ning ühed ja samad isikud valitakse ikka ja uuesti tagasi maakonda juhtima. Mais Olustveres asetleidnud ettevõtluspäeval ei olnud aga näha ühtki meie maakonna kutsutud ja seatud tegelast.

MEIE ETTEVÕTTE seinal on ametniku kirjutatud tekst, milles on ettevõtte nimes kaks viga. See näitab suhtumist, nagu ka kõnealusest artiklist kõlama jääv käegalöömismeeleolu kogu selle sõpruspiirkonnastumise mõttekuse üle.

Olen veendunud, et kõik võimalused tuleb ära kasutada, igast olukorrast tuleb püüda maksimumilähedane tulemus välja võluda ja reageerida väljakutsetele pühendumusega. Siis on oodata tulemusi.

Selle nimel tasub pingutada ja tööd teha. Kui kas või üksainus ettevõte leiab tänu niisugustele sõprussidemetele ekspordiks väljundi, pole lepingu allkirjadeks kulunud tint raisatud.

SEE ARVAMUS pole kantud kriitikameelest, vaid suunab pigem mõtlema, kuidas meile avanenud võimalusest jääks maakonda midagi käegakatsutavat, mitte pelgalt paberileht ja mälestus sõbralikust Hiina naeratusest.