Ene Sarap rääkis viimati Sakalaga tänavu 1. septembril, kui Viljandis kuulutati välja koolirahu.
Õpilased meenutavad Ene Sarapit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi Paalalinna kooli kuuenda klassi juhataja Ene Sarap tõdes siis, et kahjuks on põhikoolilaste seas palju kiusamist. «Esimene sõber on sel juhul alati klassijuhataja. Paljud arvavad, et saavad ise hakkama, kuid paraku see nii ei ole.» Sarap lisas veel, et koolis on palju töötajaid, kelle poole õpilane võib pöörduda, ning üheskoos leitakse alati lahendus.
Ene Sarapi endised õpilased meenutasid teda kui aktiivset eestvedajat. Vilistlane Kriste Klampe ütles, et klassijuhatajana korraldas Ene Sarap palju väljasõite ning korraldas temaatilisi klassiõhtuid. Klampe meenutas oma põhikooliaegset klassijuhatajat kui inimest, kes tundis alati huvi endiste õpilaste elukäigu vastu – seda siiani, rohkem kui kümme aastat pärast lõpetamist.
Marie Metsur, kes sai Ene Sarapi juhendamisel nelja aasta eest üle-eestilisel saksa keele olümpiaadil teise koha, ütles, et Ene Sarap oli talle nii õpetaja kui ka sõber ja teejuht. «Temas oli nii palju elujõudu, motivatsiooni ja positiivsust. Tänu temale olen ma see, kes olen. Olen tänulik kõigi ilusate hetkede, tema abi ja hoolivuse eest. Temast jääb suur auk mu südamesse. Avaldan sügavat kaastunnet Ene perele.»