Tarvastu on suurim seakatku leiupaik

Tarvastu vald on osutunud Eesti suurimaks taudistunud sigade leiupaigaks. Eelmisel neljapäeval leitud korjused viisid sealse ohvrite arvu 19 isendini. Foto: Marko Saarm / Sakala

Sigade Aafrika katku veebilehe www.seakatk.ee andmetel on Eestis avastatud 25 nakatunud siga, neist 19 Tarvastu vallas.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektori Ago Pärteli sõnul on katkuleiud jäänud taudistunud alale, mis on kaheksa kilomeetri raadiusega ring seakatku leiukohast.

«Viljandimaal on taudistunud loomad jäänud üsna kõrvuti,» nentis ta.

Seda, miks suurem osa nakatunud sigadest on välja tulnud just Viljandimaal, on Pärteli ütlemist mööda raske arvata. Ta pakkus välja kaks võimalust. «Sigade asustustihedus on Tarvastus suur ja loomad on olnud tihedas kontaktis,» pakkus ta üheks variandiks. Teine võimalus on see, et sead on olnud alal, kus liigub tihedasti inimesi. Pärtel pidas võimalikuks, et teistes leiupaikades on nakatunud loomade korjuseid rohkem, kuid neid pole veel leitud.

Jahipiirangud karmistusid

Kui varem võisid Viljandimaa jahimehed pidada aju- ja koerajahti Mustlast põhja pool, siis pärast üle-eelmist laupäeva piirang karmistus. Nimelt avaldati Euroopa Komisjoni rakendusotsus, millega keelati Viljandimaal ajujaht kogu Tarvastu, Karksi, Halliste, Abja ja endise Paistu valla maal. Neis piirkondades on keelatud ajujahti ja jahti koertega pidada kõikidele ulukitele, et vältida sel moel metssigade liikvele ajamist.

Et metssead on üsna paiksed juhul, kui neil ninaesist jätkub, lubatakse jätkata lisasöötmist ja küttimist peibutus-, varitsus- või hiilimisjahina.

Viljandimaa jahimeeste liidu juhatuse esimees Mart Tasane rääkis, et jahimehed suhtuvad piirangutesse mõistvalt. «Need on vajalikud ja neist peetakse kinni.»

Tasase hinnangul pole nüüd vaja muret tunda enam sellepärast, et sead võiksid liikvele minna, vaid sellepärast, et inimesed kannavad jalanõudega nakkust edasi.

«Meil on praegu neli kollet,» rääkis Pärtel. Lisaks Tarvastule on katku nakatunud sigu leitud Valgamaal Hummuli ja Õru vallas ning Ida-Virumaal Lüganuse vallas. «Virumaa juhtum pole ilmselt seotud sigade liikumise, vaid inimtegevusega,» lisas ta.

Liikuv krematoorium

Eelmisel neljapäeval leiti Tarvastu vallas Roosilla külas kolm metssiga, kel diagnoositi Aafrika seakatk. Samal päeval andis valitsus põllumajandusministeeriumile katku leviku tõkestamiseks reservist 267 500 eurot.

Pärtel selgitas, et sellest 40 000 eurot on seakasvatustes lisakontrollide tegemiseks ja desinfektsioonivahendite ostmiseks. Ülejäänu kulub loomsete jäätmete käitlemise tehasele mobiilse seapõleti ostmiseks. Põllumajandusministeerium on öelnud, et ahju saab kasutada seakorjuste kohapeal hävitamiseks.

Sigade Aafrika katk on väga ohtlik loomataud, millele on vastuvõtlikud nii kodu- kui metssead ning millele on iseloomulik väga suur suremus. Inimestele sigade katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile.

Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee. Infot taudikahtlusega loomade kohta saab jätta veterinaar- ja toiduameti vihjetelefonil 605 4750.