Kuigi kohalike autoesinduste andmete põhjal on Viljandis tänavu rohkem uusi autosid müüdud kui mullu, pole seis autosalongides siiski roosiline.
Uute autode müüjad hakkavad madalseisust üle saama
/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
5. august 2010, 14:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andmetest selgub, et käesoleva aasta seitsme kuuga müüdi Viljandis 115 uut autot, nende seas 103 sõiduautot. Terve 2009. aasta jooksul osteti 154 tehasest tulnud sõidukit, sõiduautosid sealhulgas 142.
Kui ülejäänud viis salongi suutsid seitsme kuuga maha müüa 7—16 neljarattalist, siis Volkswagenit ja Škodat esindav Linna Auto leidis omaniku koguni 56 autole, millest 49 kannavad teisena nimetatud tootja embleemi.
Linna Auto juhataja Rein Kullamaa sõnul on teistest mitu korda suurem müügitulemus siiski õige. «Aktiivsed müüjad, pikk garantii ja soodsad hinnad,» loetles Kullamaa Tšehhi margi suure populaarsuse tõenäolisi põhjusi.
Turu tänavust seisu nimetas Kullamaa nagu teisedki automüüjad rahulikuks ja mullusest vaid mõõdukalt paremaks, kuid ta ei leidnud põhjust ka kurta. «Samas ei saa öelda, et meil hullupööra hästi läheks. Autosid ostetakse sellise hinnaga, mille pealt kasumit eriti ei teeni,» selgitas ta ning lisas, et elu muudab raskemaks mõlema autotootja ühise kontserni poliitika.
«Oleme sõlminud tehasega kokkulepped, tänu millele müüakse autod meile väga hea hinnaga, aga ühtlasi tähendab see paljude kohustuste täpset täitmist,» selgitas Linna Auto juhataja. «Iga kuu käivad meie töötajad Euroopas kallitel koolitustel, töökoja seinal ripuvad spetsiifilised tööriistad, mis reaalselt peaaegu mitte kunagi kasutust ei leia, ja isegi reklaamsildid peavad olema Saksamaalt tellitud. Kõik see jääb kliendile paraku märkamatuks.»
Teised autotootjad pole vahendajate suhtes Kullamaa teada nii nõudlikud.
Raeli autokeskuse müügijuhi Kalle Paalo sõnul tähendab Peugeot’ esindamine samuti arvukate nõuete täitmist. «Puitpõrand, teatud tüüpi valgustus, mastid õue peal ja kindlat värvi maja on kõik ette nähtud,» loetles ta.
Töömeeste teadmisi kontrollitakse Paalo sõnul igal nädalal interneti vahendusel tehtavate testidega. Kasutuna seisvaid abivahendeid Paalo arvates Raelis kuigi palju pole. «Me tegeleme muu hulgas Mazdade hooldamisega ja seda tüüpi autodele mõeldud tööriistu kasutame kõige vähem,» rääkis ta.
Peale müügitulemuste erinevad esindused üksteisest mõneti ka klientuuri poolest.
Rein Kullamaa pakkus, et Viljandisse või selle lähiümbrusse on kõigist müüdud autodest jäänud umbes 50 protsenti ning ettevõtted ja asutused ostavad sõidukeid väga vähe. Kalle Paalo ja Siller Auto tegevjuht Ervin Juht olid arvamusel, et peaaegu kõik nende müüdud autod jäävad siinsetele teedele sõitma.
«Praegu on just pooleli üks kuue auto tellimuse sõlmimine,» ütles Paalo juriidilisest isikust klientide arvukuse kohta.
Ervin Juht arvas, et umbes pooled Siller Autost ostetud sõidukid on läinud firmadele. Tema sõnul huvituvad inimesed enim 150 000 — 200 000 krooni maksvatest mudelitest ning salongi tulija on endale varasemast paremini oma soovid selgeks teinud.
Paalo arvates on niisama uudistajaid vähemaks jäänud. «Kes juba uksest sisse astub, tuleb tihti tõsise ostuplaaniga,» ütles ta. Ühtlasi on auto müümine muutunud varasemast personaalsemaks.