/nginx/o/2010/04/23/354295t1hebe7.jpg)
Palavate ilmadega muutus Võrtsjärves vesi kaladele talumatult kuumaks, kuid hiljutised jahedamad päevad on uimeliste suremise ohtu vähendanud.
Kuumus tegi kiiskadele liiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti maaülikooli Võrtsjärve limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalti sõnul on paari viimase päevaga olukord veidi normaliseerunud.
«Kui pühapäeval ujumas käisin, siis vaatasin, et kerge tuulega olid limnoloogiakeskuse sadamasse kandunud veel vaid üksikud surnud kalad,» kõneles ta. «Kuumemate ilmadega oli neid siin päris palju: surnud kiiskadest moodustus kalda äärde lausa väike vall.»
Järvalti sõnul ongi hukkunud enamasti kiisad, sekka ka mõni luts. «Kiisk on üks õrnemaid liike, kes kuuma vett hästi ei talu,» nentis teadur.
Tema selgitust mööda kipub suure kuumaga tekkinud vetikamass pimedatel öödel vees hapniku ära kulutama ning ka vee pH-tase hakkab tõusma.
«Mida kõrgem on pH-tase, seda rohkem tekib vees lämmastikühend ammoniaaki, mis on kaladele mürgine. Sisuliselt on see kalade endi väljaheide,» rääkis Ain Järvalt. «Keskkonnas, kus ammoniaaki on väga palju, on kaladel raske toime tulla ning see on üks põhjus, miks mõni nõrgem liik sellistes tingimustes vastu ei pea.»
Limnoloogiakeskuse juhataja ütlemist mööda tekitab selline olukord ebameeldivusi eelkõige puhkajatele, kes leiavad kaldaveest kalade laipu ning peavad taluma lehka. «Keskkonna seisukohalt peetakse kiiska vähe väärtuslikuks kalaks, nii et tema hukkumine järve kalastikku ei mõjuta,» lausus ta.
Keskkonnakatastroofiks pole praegust olukorda Ain Järvalti arvates siiski põhjust nimetada. Ilma jahenemine mõjub kaladele päästvalt, sest koos sellega alaneb ka veetemperatuur. «Võrtsjärv on suhteliselt madal veekogu ja öine külmem õhk jahutab seda. Kui on tuult ja lainetust, alaneb veetemperatuur päevas mitme kraadi võrra.»
Kriitiliseks muutub olukord taas siis, kui veesamba põhjakihtides küünib temperatuur üle 25 kraadi. «Tänavu oli kõige hullematel päevadel põhjas veetemperatuur 25-26 kraadi, mis on kaladele juba üsna ohtlik,» nentis teadur.
Võrtsjärve pinnakihtide temperatuur ulatus soojadel ja vaiksetel päevadel lausa 29 kraadini. 2003. aastal kalade arvuka suremise ajal oli veekogu põhjakihis soojakraade 27 ja üle selle.
«Mida rohkem on järves vett, seda jahedam on põhjas, nii et kalad saavad asupaika valida,» lausus teadur.
Ain Järvalt kõneles, et ekstreemsetes tingimustes püüavad kalad suuremat liikumist vältida, mistõttu neid ei satu ka kalurite mõrdadesse ning saagid jäävad väikeseks.