Sööme sõnu: Astroloogia, rööprapsimine ja tõelised sõbrad

Foto: Üllar Priks / Sakala

Tahtsin eelmisest laupäevast teha meeldejääva tujuküllase ja hedonistliku puhkepäeva. Et aga Kuu oli Siiriuses ning Veevalaja tantsis Sõnniga Suure Vankri otsas tšaardašit, kiskusid asjatoimetused algusest peale kiiva. Ütleme nii, et tähtede ebasoodsa seisu tõttu jäi ülalnimetatud epiteetidest lõppeks kasutada vaid «meeldejääv».

Päeva oli planeeritud kolm erimoelist pärli, meeli nuumavat haripunkti, kui lubate. Kõigepealt üks korralik saun, siis külluslik söömaaeg ning lõpetuseks kvaliteetaeg teleri ja karge märjukese seltsis. Mahlase läbikasvanud lihatüki olin marinaadi pannud juba eelmisel õhtul. Plaanisin selle küpseks saada ja fooliumisse ootele mässida vahetult enne saunalavale ronimist.

Kell 16.28 kuulis kogu Kantreküla maailmalõppu ennustavat röögatust ning hetk hiljem fikseerisid taevas tiirutavad satelliidid üle õue sööstva saunalinasse mässitud lumeinimese. Tossavast praeahjust vaatas mulle vastu midagi surnud muti ja briketitüki vahepealset. Tube tuulutades ja sajatades möödus umbes-täpselt sama kaua aega, kui kulub sombuses oktoobris lahti jäetud ustega sauna mahajahtumiseks.