Suve algul kehtima hakanud kord loksutab Viljandi järve paadimehi

Iga päev Viljandi järvel käivate inimeste sõnul on seal tänavu suvel olnud rahulik.

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Viljandi linnavalitsuse hiljutine määrus paneb mõne kalamehe valiku ette, kas olla seaduskuulekas või loobuda oma harrastusest Viljandi järvel.


Lapsest saadik paadiga järvel käinud viljandlane Rein Kaarmäe on nördinud, et juulis kehtima hakanud kord nõuab 1000-kroonise tagatisraha maksmist neilt, kes ei soovi lunastada alalist kaikohta. Nõue kehtib sõidukitele, mille mootori võimsus on 10 kilovatti või rohkem.

«Ma tahan suve jooksul käia mitmel pool,» rääkis Kaar­mäe, kes tavatseb oma paati viia Õisu järvele ja mujalegi. «Kõigil teistel veekogudel saab kalamees paadi vabalt vette lasta, kuid Viljandi järvel on järsku selleks ettenähtud kohas kett ees.»

Eelmisel nädalal tabas uudis nimetatud piirangust teda ebameeldiva üllatusena, sest ehkki määrus on üleval linna koduleheküljel, pole paljud kalamehed sellest midagi kuulnud.

«Ei mina ega ükski tuttav paadiomanik aimanud, et sellist muudatust ette valmistatakse, ja nüüd oleme järsku lihtsalt fakti ees,» lausus Kaarmäe. Veel kahele «Sakalaga» vestelnud kalastajale tuli teade üllatusena.

Linnavalitsus on teinud munitsipaalasutusele Viljandi Spordikeskus ülesandeks panna asjakohane info välja vetelpäästemaja ja paadilaenutuse juurde ning loo valmimise ajal olid eeskirja tutvustavad tahvlid rannas üleval.

Samuti näeb määrus ette, et inimestele jagavad uue korra kohta teavet eelmainitud asutustes ametis olevad isikud.

«Kui mina tookord uurisin, kuhu ja kuidas maksta ning kelle poole peaksin pöörduma, et kett eest võetaks, ei osanud keegi täpselt vastata,» kirjeldas Rein Kaarmäe segadust ajal, mil tagatisraha nõue oli juba mitu nädalat kehtinud.

Määrusest võib lugeda, et tagatisraha saab maksta nii terve hooaja kui eraldi iga järvele mineku korra eest. Seda saab teha pangaülekandega või tasuda sularahas paadilaenutuses vettelaskmislubasid väljaandvale isikule. Kord näeb ette, et enne järvele minekut tuleb talle esitada pangaülekande kviitung.

Paraku pole paadilaenutus kõige magusamal näkkamisajal lahti ja nii ei saagi iga kalastaja enam tuju ajel kell viis hommikul järvele minna.

«24 tundi me paadilaenutust lahti hoida tõesti ei saa,» lausus Viljandi abilinnapea Rein Triisa.

Tema meelest võib tagatisraha tasumisega raskusi tekkida vaid erandjuhtudel, sest enamikule peaks sobima võimalus maksta summa ette terveks hooajaks või sooritada vajalikud toimingud päev varem. Triisa ütles, et raha on maksnud kaks või kolm kalameest.

Abilinnapea sõnul teetõkked kedagi ei takista, sest need eemaldab ööpäev läbi ametis olev rannavalvur. Seda, et rannavalvel lõpeb hooaeg varem kui kalastajatel, pidas ta väikseks mureks, mille linnavalitsus lahendab.

«Universaalset seadust või määrust koostada on võimatu,» nentis Triisa. Selle kohta, et määrus võtab mõnelt kalamehelt võimaluse spontaanselt järvele minna, tõi ta võrdluseks alkoholimüügi piirangu.

«Võib ju öelda, et see ahistab ühte osa inimestest, kel võib tulla ootamatu mõte napsi võtta,» lausus ta.

Rohkem kui maksmise kord häirib Rein Kaarmäed asjaolu, et nõue kehtestati üksnes mootorsõiduki omanikele.

«Väga kiiduväärt, et linnavalitsus soovib järvel korda hoida, ent seda võivad rikkuda ka aerupaatide omanikud,» sõnas ta ning tõi näiteks alkoholijoobes veekogule mineku.

«Kust üldse tekkis see 10-kilovatise mootori määratlus?» küsis kalamees.
Rein Triisa ei osanud tagantjärele öelda, kuidas üks või teine punkt määruse eelnõusse jõudis, sest uus kord sündis ajapikku ja terve linnavalitsuse koostöös.
Ta kinnitas, et muudatuse tegemise ettepanekuid tuli mitmelt poolt ning ühtki kindlat erakonda selle tagant otsida ei maksa.

«Meile olid mootorsõidukite hoolimatute juhtide kohta kaebusi esitanud nii järvel treenivad sportlased kui kalastajad ja paate laenanud lõbusõitjad,» rääkis abilinnapea. Ta lisas, et alalise kaikoha omanikud on Viljandi järvel kehtiva korraga kursis ning muret valmistavad hoopis juhukülalised. Tagatisraha aitaks nende tegevust kontrollida.

Tagasi üles
Back