Madal veetase kasvatas kalasaaki

Et vett on järves keskmise tasemega võrreldes kaks korda vähem, satub mõrda rohkem kalu.

FOTO: Marko Saarm / Sakala

Väga madal veetase võimaldab kaluritel Võrtsjärvest hõlpsamalt saaki kätte saada, teisalt kätkeb see ohtu talveks.

«Vett on järves keskmise tasemega võrreldes kaks korda vähem, piltlikult öeldes on supp märksa paksem,» nentis Võrtsjärve limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalt. «Seega, kui sealt kulbi ehk mõrraga püüda, jääb ka rohkem kalu sisse.»

Tema tähelepanekute kohaselt on just madalama veetasemega aastatel saanud kalurid parema saagi.

Võrtsjärve kalur Marko Vaher tõdes, et kalasaak on tänavu suhteliselt hea. «Ei nurise, midagi ikka tuleb,» sõnas ta.

Enn Kell ütles, et tema kalasaak on tavaline. «Madal veetase muidugi püügile kahju ei tee, kõrgemaga on raskem. Näiteks 1978. aastal oli päris keeruline,» märkis ta.

Angerjaid tuleb kenakesti

Marko Vaher rääkis, et angerjaid tuleb tänavu parasjagu. «Jõuame neid töödelda – paneme karpi ja purki.»

Ain Järvalti andmetel oli mullune ametlik angerjasaak 12 tonni, aga tegelik tõenäoliselt veel suurem. «Tänavu oli 30. juuniks püütud 5,3 tonni angerjat, kindlasti kerkib kogusaak mullusest suuremaks,» hindas ta.

Põhitulu tuleb Võrtsjärve kaluritel Vaheri jutu järgi kohast, haugist, latikast ja angerjast.

«Nüüd, sügisel, külmema veega on kala ergum ja ikka tuleb. Kui alla 10 kraadi langeb, hakkab luts ka liikuma. Mõrdu hoiame hilissügisel sees viimse võimaluseni. Kui vaja, võtame need välja kas või öösel,» kõneles kalur. Vaheri ütlemist mööda on talvine kalapüük jääga isegi tulusam, sest kulud on väiksemad. Pealegi on siis põhisaagiks hea ja stabiilse kokkuostuhinnaga koha. «Haugisaagi kasvades kipuvad kokkuostuhinnad langema, kevadel näiteks kukkus kiiresti 2 eurolt 80 sendile kilost,» kõneles ta.

Kas saaki on rohkem või vähem?

Marko Vaheri arvates on üldiselt kala Võrtsjärves siiski vähemaks jäänud. «Püük on üsna intensiivne, kalureid on rohkem kui varem: Vene ajal oli 21 kutselist kalurit, aga nüüd on umbes 50,» rääkis ta.

Limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalti sõnutsi ei ole püük liiga intensiivne. «Näiteks koha alammõõt on teistest Eesti järvedest suurem. Et püüdma hakatakse hiljem, on hektarisaak võrreldes teiste Eesti järvedega väga hea,» kõneles ta.

Järvalti tähelepanekut mööda ei kipu kalamehed saaki väga kiitma. «Näiteks koha, mis hinna poolest kaluritele head sissetulekut annab, on teadlaste hinnangul üle pikaajalise keskmise taseme. Viimase kolme aasta ametlikud saagid on olnud 40 tonni piires,» märkis ta.

Heaks pidas ta ka haugi arvukust. «Mullune kogusaak oli kogu selle pika aja, mil andmeid on kogutud, teine-kolmas tulemus.»

Õhupuudus võib talvel saatuslikuks saada

Madal veetase kätkeb kaladele ohte. Ain Järvalt ütles, et kuna tänavu kevadel ei olnud luhad üle ujutatud, olid haugi kudemistingimused väga nigelad ning peljata võib väiksemat järelkasvu. «Ainult ühe põlvkonna vahelejäämine koguvaru väga palju siiski ei mõjuta,» lisas ta.

Kui veetaseme langemine jätkub, võivad pakaselise talve korral kalad jää all ummuksisse jääda. «Hullemal juhul võib järgneda nende hukkumine, seda juhtus 1980. aastatel ja 1995/1996. aasta talvel, mil oli sajandi ehk mõõtmise absoluutne miinimumtase,» selgitas Järvalt.

Ta avaldas lootust, et nii hulluks seis siiski ei lähe, ning lisas, et pikaajalised prognoosid lubavad suhteliselt pehmet talve.

Enn Kella meenutamist mööda said 1996. aastal hukka peaaegu kõik angerjad. «Loodan väga, et seekord lõunaots põhjani ei jäätu ning järv ummuksisse ei jää,» sõnas ta. «See, kas vette jääb hapnikku, sõltub ka päikese intensiivsusest: kas ta paistab läbi jää, kas toimub fotosüntees läbi põhjataimestiku.»

Järvalt tõdes, et aeg veebruari keskpaigast märtsini võib kalastikule olla väga kriitiline. Õnneks on viimasel ajal järv jäätunud detsembris või jaanuaris, seega on ka hapnikupuuduse oht väiksem.

Tagasi üles