Kooseluseadus hakkab valimisi suunama

Jüri Kukk Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

KOOSELUSEADUSE vastuvõtmise päeval peetud rõõmupeol arvas mõni rahulolev poliitik, et inimesed unustavad valimiste ajaks kogu juhtunu ja see ei mõjuta uue riigikogu koosseisu kujunemist. Seda on siiski naiivne loota, sest mõlemad pooled on ähvardanud nimed meeles pidada ja kooseluseaduse teema jookseb ilmselt ka läbi valimiskampaania. Pealegi on rahvas nii vihale aetud ja lõhestatud, et sündinut võib võrrelda pronksiööga, ainult et eestlaste leeris. 2007. aasta sündmused on aga Eesti ühiskonnal seniajani meeles.

Seaduse läbisurujad tegid peale demokraatia reeglite rikkumise palju teisigi vigu. Esiteks lasti vastaste leeri koonduda suurel seltskonnal. Selles on otseselt homoseksuaale vihkavaid inimesi, ent teine arvestatav grupp on need, kes on pigem traditsioonilise perekonna poolt kui geipaaride vastu. Lisaks veel kaks gruppi, kelle vastaste leeri lubamist poleks KOOS-istid tohtinud lubada. Ühte kuuluvad need, kellele seadus oli vastumeelt teistel põhjustel kui homoabielud, ning teise, ilmselt ühte tugevamasse seltskonda need, kes läksid marru poliitikute buldooserimeetodi ehk räige läbisurumise peale.

Pooldajate ja vastaste suhtearvudeks on pakutud nii 50:50 kui 33 poolt ja 67 vastu. Eeldatavasti on viimati nimetatud suhe õigem. TV3 «Seitsmeste uudiste» vaatajaküsitlus andis tulemuse, et 79 protsenti oleks olnud seaduse rahvahääletusele paneku poolt. Vaevalt, et saadet ainult seaduse vastased jälgivad.