Koleda maja saatus ripub õhus

1970. aastatel püsti pandud ja paarkümmend aastat hiljem ümberehitatud ametite maja väljanägemine pole juba ammu esindusväljaku vääriline. Lisaks vajab hoone põhjalikku remonti. Foto: Marko Saarm / Sakala

Pikalt laagerdunud idee lammutada Viljandi Vabaduse platsi ääres omaaegne parteimaja jõudis tänavu suvel taas maavalitsuse ja linnavalitsuse vahelisse kirjavahetusse. Esialgu on siiski raske öelda, mis amortiseerunud rajatisest edasi saab.

1970. aastatel linna esindusväljaku äärde kommunistliku partei rajoonikomitee tarvis püsti pandud halli kivihoonet on pärast Eesti taasiseseisvumist nimetatud ametite majaks, sest seal on tegutsenud paljud riigiasutused, aga ka erafirmad. Kolmveerand sellest kuulub riigile ja veerand osaühingule Lavo Kaubandus.

Raiskab raha

Ehkki 1990. aastatel ehitati maja märkimisväärselt ümber ning vajadust mööda on seda ka seestpoolt kohendatud, püsib hoone üldine ehitustehniline olemus ikka samasugune, nagu see oli 40 aastat tagasi. See aga tähendab, et tegemist on energiat ehk raha raiskava objektiga, mis hüüab päev-päevalt aina valjemini põhjaliku renoveerimise järele.

Rendituludest uuenduskuuri tegemiseks ei piisa. Sestap on maavalitsuses vahelduva eduga juba kümmekond aastat veeretatud mõtet maja sootuks lammutada ning seal tegutsevad asutused mujale paigutada. Samas pole keegi teinud vettpidavat analüüsi, kui palju vaba pinda oleks ümberkolitavate tarvis vaja ning kas selle ostmine, rentimine või ehitamine oleks kokkuvõttes üldse soodsam kui ametite maja kordategemine.

Et viimasel ajal on Eesti maavalitsused hakanud enda hallata olevaid hooneid Riigi Kinnisvara aktsiaseltsile üle andma, ootab nähtavasti sama saatus ka ametite maja. Seda silmas pidades tegi tänavu augustis ametist lahkunud maavanem Lembit Kruuse suve hakul uue katse lammutamise teema üles tõsta ning siduda see tulevase üleandmisprotsessiga.

Olukorra fikseerimiseks saatis Lembit Kruuse juunis linnavalitsusele taotluse väljastada projekteerimistingimused maja lammutamiseks. Neid ta aga ei saanud, sest linn palus avaldust täiendada dokumendiga, mis tõestaks, et vara valitsev siseministeerium on lammutamisega põhimõtteliselt päri. Lisaks soovis raad teada, kuhu maavalitsus kavatseb idee realiseerumise korral viia praegu ametite maja esimesel korrusel tegutseva turismiinfokeskuse.

Edasi jäi asjaajamine katki. Praegu oodatakse maavalitsuses uue maavanema – tõenäoliselt Erich Palmi ametisse asumist. Tema initsiatiivist sõltub, milline suund hoone edasist käekäiku kujundades valitakse.

Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Ilmar Kütt, kes täitis eile maavanema kohuseid, tunnistas, et praegu ei tegele kõnealuse teemaga keegi. «Aga selge see, et varem või hiljem tuleb mingid otsused langetada, sest maja on amortiseerunud ja nõuab päris põhjalikku remonti. Aga ka siis, kui minnakse lammutamise peale, on ilmne, et see ei saa odav lõbu olema, sest ülemine osa kuulub eraomanikule ja see tuleks temalt välja osta,» rääkis ta.

Linnaruum võidaks

Viljandi linnapea Ando Kiviberg kordas mitme teise ametimehe varasemat arvamust, et linnaruumi seisukohalt oleks lammutamine kõige parem variant, sest pärast seda avaneks Vabaduse platsilt ilus vaade lossipargile ja lauluväljakule. Lisaks märkis ta, et pärast 1990. aastate ümberehitust on hoone arhitektuuriliselt võrdlemisi väärtusetu.

«Emotsionaalses plaanis pole vähetähtis ka oletus, et partei ei lasknud oma maja sellesse kohta teha mitte üksnes sellepärast, et see on hea koht, vaid ka selleks, et põlistada seal kunagi seisnud Vabadussõja monumendi hävitamist,» lisas Kiviberg.

Seda, et linnavalitsus ise võiks lähiaastatel lammutamisele rahaga õla alla panna, linnapea siiski tõenäoliseks ei pidanud, sest omavalitsuse ees on põletavamaidki teemasid.

EHITIS

Viimased paarkümmend aastat ametite majaks nimetatav hoone aadressil Vabaduse plats 2 ehitati 1970. aastate lõpul kommunistliku partei Viljandi rajoonikomitee jaoks.

• Maja ei valminud originaalse projekti alusel. See on Tallinna Mererajooni komitee hoone koopia. Arhitekt Malle Kusma on Sakalale öelnud, et ei pea Viljandi ehitist enda loominguks ega tunne sellega mingit sidet.

• 1990. aastate algul lisati majale üks korrus koos teravatipuliste viilkatustega ning asendati peasissekäigu ees tribüün suure trepiga.

• Pärast taasiseseisvumist on majas tegutsenud riigiasutused ja erafirmad, aga ka turismiinfopunkt ja kunstigalerii.

• Praegu kuulub ametite majast kolmveerand riigile ja veerand ettevõtja Raivo Riisa osaühingule Lavo Kaubandus. Ruume kasutavad turismiinfokeskus, arenduskeskus, sotsiaalkindlustusamet, statistikaamet, keskkonnainvesteeringute keskuse esindus, tarbijakaitseamet, Eha Lillsaare advokaadibüroo ja Siiri Grünbaumi õigusabibüroo. Hulk ruume seisab  kasutuseta.

Allikas: Sakala