Uuenduslik mõte kaotas kaltsumure

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tööstuslike tekstiilijäätmete ümbertöötamine algab kangatükkide purustamisega spetsiaalsetes lõikurmasinates. Hiljem taasavatakse materjali kiud, et neist saaks villalaadne mass.
Tööstuslike tekstiilijäätmete ümbertöötamine algab kangatükkide purustamisega spetsiaalsetes lõikurmasinates. Hiljem taasavatakse materjali kiud, et neist saaks villalaadne mass. Foto: Elmo Riig / Sakala

Poolteise aasta eest Viljandis tegevust alustanud tekstiilijäätmete ümbertöötamise tehas on end omanike hinnangul hästi õigustanud. Samas tunnistavad nad, et toodangu vääristamisel on ette tulnud neist mitteolenevaid tõrkeid.

Aktsiaselts Toom Tekstiil pani Balti- ja Põhjamaades ainulaadse tööstuslike tekstiilijäätmete töötlemise tehase Männimäel tühjaks jäänud mööblivabriku ruumides püsti ülemöödunud aasta hakul. Tarvilike seadmete ostmiseks kulutatud 2,7 miljonist eurost poole andis keskkonnainvesteeringute keskus.

Ettevõtte nõukogu esimehe Innar Susi sõnul on nüüd, kui tehase loomulikud sünniraskused on läbi elatud, põhjust rahul olla. «Laias plaanis on kõik läinud nii, nagu tahtsime. Kõige tähtsam on, et saime oma jäätmemurest lahti ning oleme jõudumööda abiks teistelegi,» räägib ta.

Märksõnad

Tagasi üles