Nurjunud katse loomalapsele kodu leida võib lõppeda hülgamisega

Viljandi kodutute loomade varjupaika on jõudnud palju kasse ning ajal, mil inimesed suvekodudest lahkuvad, tuleb hüljatuid juurde. Pilt on illustratiivne. Foto: Elmo Riig / Sakala

Turu- või tänavanurgal võib vahel kohata inimesi, kes oma lemmiku soovimatutele järglastele uut kodu otsivad. Kahjuks ei lõpe selline pealtnäha hea üritus alati õnnelikult.

Viljandi turu ligiduses elav Anu Annus teab juhtumeid, et turu väravas kassipoegi pakkunud inimesel pole õnnestunud loomakestest lahti saada ja abitud olevused on mõne tunni pärast lihtsalt maha jäetud.

«Olen kaks korda leidnud müügipaviljoni alt kassipoegi,» rääkis Annus. Et naisel on kodus juba mitu lemmikut, pole ta saanud loomakesi endale võtta. «Süda nii valutab selliste asjade pärast,» tunnistas ta. Annus on seesugustel juhtudel pöördunud varjupaiga poole.

Paraku kimbutab Viljandi kodutute loomade varjupaika rahapuudus, mis teeb peremehetute neljajalgsete tuleviku veelgi tumedamaks. «Tekib abitu tunne: kas me tõesti ei suuda midagi ette võtta, et panna loomapidajad rohkem vastutama,» jätkas Annus.

Kahe otsaga asi

Riina Heinmäe, kes Viljandi turu müügilubasid välja annab, oli veendunud, et    värava juures loomade pakkujad neid sinna ripakile ei jäta. «Üldiselt on need inimesed meile teada ja nendega pole tüli olnud,» ütles ta. Küll aga on turu töötajad leidnud salaja turu maa-alale jäetud kaste loomalastega.

On teada, et pahatihti ei sokutata neljajalgse lemmiku soovimatuid järglasi öö varjus üksnes käidavatesse kohtadesse, vaid ka metsa või nurgatagusesse prügikasti. Seda silmas pidades tundub, et iga katse loomalastele kodu leida väärib tunnustust.

Varjupaikade mittetulundusühingu üldjuht Triinu Priks on aga kursis asja varjupoolega. «Tean üht prouat, kes oma emakasside järglaste pealt lihtsalt teenib,» jutustas Priks. Ta rääkis, et on mainitud naisterahvast kuulnud rõõmustavat selle üle, et inimesed kiisude nägemisest härdaks ja heldeks muutudes päris suuri summasid loovutavad. «Mõnele on see lisasissetuleku allikas,» lausus Priks. Ta tähendas, et see ei käi kõigi kannatlikult turu väravas seisjate kohta.

Loomakaitsja sõnul tuleb tänavanurgal loomalastega kauplemise juures mängu asjaolu, et juhuslik mööduja ei soeta lemmikut läbimõeldult ja täie vastutustundega, vaid hetkeemotsiooni ajel.

«Näiteks võtavad lapsed mõnikord endale kassipoja, kuid ema saadab nad juba koduukselt tagasi,» kirjeldas Priks tüüpilist olukorda. Paraku pole tänavanurgal enam kedagi, kellele loom tagastada, ning nii poetabki laps neljajalgse sinnasamasse maha.

Isetegevus saaks hoogu

Anu Annuse arvates võiks turu juures loomi pakkuvatelt inimestelt nõuda, et nood oma andmed turuametnike juures spetsiaalsesse registrisse kannaksid. Samas saaks pidada arvet tehingute üle ja oleks teada, kas loom leidis uue peremehe.

Viljandi turu juhatuse esimees Margus Toomla nentis, et nende poole pole keegi seesuguse murega pöördunud. Loomade kohta registri pidamise suhtes oli ta kahtlev. «Ametlikult tuleks loomaga turule vaid mõni üksik,» oletas ta. Juba praegu on turg kimbus teisel pool piirdeaeda kauplejatega, kellele turu sisekord ei kehti.

Toomla oletas, et küllap otsustaksid väravataguse kasuks paljud, kes soovivad kutsikatest või kassipoegadest vabaneda, ent ei taha tülikat asjaajamist ette võtta.

Riina Heinmäe sõnul ei anna Viljandi turg välja lubasid neljajalgse lemmiku müümiseks või loovutamiseks. «Meil pole loomadega kauplemiseks seadusega ettenähtud tingimusi ja puudub võimalus kontrollida, kas veterinaarnõuded on täidetud,» põhjendas ta. Heinmäe tõi näiteks, et loom, kellega tehing sooritakse, peab olema vaktsineeritud.

Ka Triinu Priks arvas, et kui kauplemine ametlikuks muudetakse, pole kuigi palju lootust, et seda võimalust kasutama hakatakse. Terve pesakonna kaitsesüstimiseks, parasiiditõrjeks ja muuks selliseks kuluks suurem summa, kui loomade pealt võiks teenida.

Samas ei saa seaduse suhtes silma kinni pigistada. «Ei saa öelda, et jätan auto ülevaatuse tegemata, sest mul pole raha,» tõi ta paralleeli.

Priksi sõnul algab kõik ikkagi üldisest mõtteviisist. «Arenenud ühiskonnas on iseenesestmõistetav hoolitseda selle eest, et lemmikutel ei oleks soovimatuid järglasi,» kõneles Priks. «Varjupaikade ülevalpidamine käib valdavalt eraannetuste kaudu ja nende eest seismist peetakse loomulikuks kodanikukohuseks.»

Kaebusi pole tulnud

Veterinaar- ja toiduameti pressiesindaja Rene Pillessoni sõnul kuuluvad selle asutuse järelevalve alla elusloomade eksport ja import ning loomade heaolunõuete täitmise kontroll.

Kui põllumajandusloomade pidamisel hoitakse silm peal plaanipäraselt, siis teiste koduloomade puhul see nii ei ole. «Lemmikloomade heaolunõuete kontrolli teeme kaebuste või vihjete alusel,» lausus Pillesson.

«Seni pole Viljandimaa veterinaarkeskusele turul või turu ümbruses kaubeldavate lemmikloomade kohta laekunud ühtegi kaebust,» lisas ta.