Aukliku veski omanik käib ehitusfirmaga teist aastat kohtuteed

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Veski omanik Artur Grossthal on juba kaks aastat ehitusfirmaga kohut käinud. Tema tuuliku valges kestas on suured hallid augud.
Veski omanik Artur Grossthal on juba kaks aastat ehitusfirmaga kohut käinud. Tema tuuliku valges kestas on suured hallid augud. Foto: Elmo Riig / Sakala

Suislepa tuuliku omanik Artur Grossthal on pidanud neelama kibeda pilli. Veskilt, mida ta 2010. aastal suure õhinaga renoveerima asus, pudeneb krohvi ning ta on ehitajaga peaaegu kaks aastat kohut käinud.

Muinsuskaitsealuse tuuliku valges kestas on suured hallid tühimikud. Kohtu tellitud ehitustehnilises ekspertiisis leiti värvikihi koorumise ja krohvi pragunemise peapõhjus olevat see, et vana krohvi pole korralikult eemaldatud. Ekspert Hannes Kase hinnangul ei vasta tuuliku välisseinte krohvimine ja värvimine projektile, muinsuskaitse eritingimustele, heale ehitustavale ega isegi materjalide tootjate juhistele.

Grossthali meelest on uus krohv piltlikult öeldes pandud vanale samblale. «Ja seetõttu tulebki kõik maha.»

Seigad ehitusplatsilt ja kahetsused

Kohtuvaidluse teine pool, osaühing Jaagor Grupp on aga teistsugusel arvamusel. Selle juhatuse liikme Ingmar Kiidjärve sõnul oli ehitustöid sügisel alustada väga riskantne.  «Enne kui me fassaaditöödega lõpetasime, tulid külmad ning 2011. aasta suvel tuli meil krohvitööd uuesti teha,» selgitas ta. Kohtus on ehitaja öelnud, et eemaldas enne töid lahtised krohvitükid ja mustuse.

Artur Grossthal rääkis ehitusperioodist kahetsusega. Ta tahaks, et hoones oleksid suvekohvik, muuseum ja kolmandal korrusel koht, kus kohalikud saaksid üheskoos käsitööd teha. Kohtuskäik tõmbas sellele unistusele pidurid peale.

2010. aasta 12. oktoobril sõlmiti töövõtuleping ning veski krohvimine võis alata. «Oleksin pidanud ise ka kohal olema ja jälgima, mida mehed teevad ja mida mitte,» nentis Gross­thal ja meenutas, et avastas kord ehitusplatsile tulles ehitajad veski ajaloolisi talasid pooleks saagimas. Ta ütles, et pärast seda organiseeris ta järelevalve, kes ehitajad minema ajas.

Talad või postid ja eemaldamata tellingud

Ehitaja peab talade saagimise väidet lausvaleks. «Saeti katki talasid toestanud postid, et talasid eemaldada. Mitte ükski järelevalve ei ajanud minema ühtegi ehitustöölist. Järelevalvet objektil polnud.»

Ehitaja sõnul peatati töö, sest omanikul polnud jätkamiseks raha.

Kohtus ütles omanik, et tellija pidi maksma tehtud tööde aktide alusel ning seejuures oli maksetähtaeg 90 päeva alates arve saamisest. See tähendab, et isegi kui ehitaja oleks esimese arve esitanud esimesel tööpäeval, oleks tellijal olnud aega selle tasumisega ehituse lõpptähtajani.

Igatahes oli ehitajate lahkumise ajaks seinale saanud krohv ja värv. Nagu öeldud, lõi see kevadeks lahti. Meistrimehed eemaldasid lahtise krohvi, tegid kogu töö uuesti ja värvisid. Parandatu aga ei jäänud ka seekord pidama. Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor Anne Kivi märkis, et tema hinnang ehitusele on kehv. «Tööd on halvasti tehtud.»

Pärast seda saatsid nii omanik kui muinsuskaitseamet ehitajale mitu kirja, milles andsid teada, et töö on ebaõnnestunud ja see tuleb ümber teha. «Nemad aga ei reageerinud ja meil ei jäänud muud üle kui nad kohtusse anda,» rääkis omanik. 2012. aastal antigi asjale kohtukäik.

«Kevadel saime järsku muinsuskaitseametilt protokolli, millest selgus, et katus on üles tõstmata, tellingud eemaldamata ja krohv irdub. Piltidelt on näha, et krohv kukub kohtades, kus telling on kinnitatud fassaadi külge,» meenutas Ingmar Kiidjärv. Grossthali kirju või pretensioone polnud tema väitel ehitajani jõudnud. Kiidjärve ütlemist mööda keeldus ehitaja fassaadi parandamast, sest tellinguid polnud eemaldatud. Ehitaja sõnul vajas Grossthal kurja juureks olevaid tellinguid uue katuse paigaldamiseks ning palus, et need alles jääksid.

Veski omaniku sõnul oli tellingute eemaldamine lepingu kohaselt Jaagor Grupi ülesanne ning katuse paigaldamiseks neid tarvis polnud. Nimelt sai uus peavari paika kraana abiga.

Eriarvamused ehituspäevikuga

Etteheiteid on veskipidajal osaühingule Jaagor Grupp veelgi. «Ma sain ehitaja käest aknad ja kõik muu jäi kas tegemata või laguneb. Ma maksin talle 39 000 eurot, aga aknad sain talt 3000 euro eest,» rääkis Artur Gross­thal.

Tema ütlemist mööda nõudis muinsuskaitseamet ehitajalt korduvalt ehituspäevikuid, kuid välja ilmusid need alles kohtus. Veskiomanik on veendunud, et need on võltsitud, sest tellija esindajana on paberitele alla kirjutanud mees, keda tema pole kordagi näinud.

Kiidjärv ütles, et ehituspäevik on koostatud ehitustööde ajal ning see oli tellijale ja järelevalve tegijatele töö tegemise ajal objektil kättesaadav. Ehitaja sõnul on veider, et Grossthal allakirjutanut ei tea, sest ta oli esitanud allakirjutanu ilma tollelt selleks nõusolekut saamata muinsuskaitselise järelevalve tegijaks.

Tartu maakohus rahuldas osaliselt paar nädalat tagasi veski omaniku hagi Jaagor Grupi vastu ning mõistis temalt välja rohkem kui 20 000 eurot. Lisaks jäeti jõusse hüpoteek ettevõtjale kuuluvale kinnistule Tartus. Kohus andis õiguse hagejale, kuid vähendas kahjuhüvitise suurust.

Kiidjärv andis mõista, et arvatavasti kaebab Jaagor Grupp otsuse edasi.

«Nad on kõvad mehed raha nõudma ja teoorias on nad väga targad, aga kui vaadata reaalset olukorda, tuleb nutt kurku,» lausus Grossthal. Kohtuotsus andis talle lootust, et järgmisel aastal õnnestub ehitust jätkata. «Aga ehitajat teades ei julge me sellele panustada.»

Tagasi üles