Kaks valda ihuvad hammast tervisekeskuste miljonitele

Abja haigla tegutseb praegu hooldushaiglana, mis valla unistuse täitumisel heidab tulevikus ühte kohalike perearstide, kiirabibaasi ja teiste tervishoiuteenuste pakkujatega. Foto: Elmo Riig / Sakala

Järgmisel aastal saab asuda taotlema piirkondlike tervisekeskuste rajamise toetust, milleks on ette nähtud kuni 85 miljonit eurot. Ka Abja ja Suure-Jaani ei kavatse seda võimalust tuulde lasta.

Kui seni on räägitud peamiselt Viljandi haigla soovist ehitada uus maja, kus oleksid koos nii pere- kui eriarstid, saades selle unistuse elluviimiseks toetust Euroopa regionaalarengu fondist, siis rahakotiraudade avamise klõpsu eel ei istu jõude ka vallad.  

Abja vallavanem Peeter Rahnel ütles, et vallal on kindel plaan tervisekeskuse rajamiseks raha taotleda. Juba on välja mõeldud ka koht, kuhu see võiks tulla: sihtasutuse Abja Haigla krundile, kus praegu asub statsionaarset õendusabi ja koduõendust osutav hooldushaigla. «See on suur kinnistu ja kogu tervisekeskus mahuks sinna ära. Juurde tuleks ehitada korralik hoonestus,» lisas Rahnel.

Kolm võimalikku kosilast

Tema sõnul on juurdeehituseks juba mitu aastat tagasi tellitud eelprojekt, mis vajaks ajakohastamist nii, et kõik majja tulevad asutused saaksid oma tööd hästi teha ja nende vahel tekiks sünergia.

Tervisekeskusesse tulijate all pidas vallavanem silmas kohalikke perearste, Tartu kiirabi Abja-Paluojal paiknevat baasi ja kõiki teisi esmatasandi tervishoius vajaminevaid üksusi alates koduõdedest kuni füsioterapeudi ja ämmaemandani. Lisaks näeb Rahnel tervisekeskuses vastuvõtte tegemas eriarste.

«Asi peaks edasi minema seal, kus on eeldused ja kõik vastab esitatud nõuetele. Ei saa koondada tervisekeskust maakonnas ainult ühte kohta ja rääkida, kui hea see on,» leidis vallavanem. Tema sõnul võiks see lisaks Abjale ka Viljandisse ja Suure-Jaani tulla. Rahnel lisas, et loomulikult mõtleb igaüks ennekõike oma särgi peale.

Koos ujulaga

Ka Suure-Jaani vald on vallavanem Tõnu Aavasalu ütlemist mööda tervisekeskuse ehitamisest huvitatud, kuigi selle asukoht pole veel kindel. Küll aga on teada see, et tervisekeskuses võiks olla ujula ning kavas on teha uus ehitis, kus oleksid head tingimused perearstidele, apteegile, hambaarstile, füsioteraapiale ja õendusteenuse pakkujale.

Sotsiaalministeeriumi projektijuht Rain Sepping ütles, et küsimusele, kui palju tervisekeskusi Viljandimaale tuleb, on raske vastata. Ta lisas, et loodetavasti on taotlejaid mitu. «Tervisekeskuse asupaiga määrab ära kaks olulist eeldust: kas konkreetses kohas leidub piisavalt perearste ja kas on esmatasandi tervisekeskuse ehitamisest või renoveerimisest huvitatud taotleja,» selgitas Sepping.

Parajasti koostatakse sotsiaalministeeriumis tervisekeskuste rakendusmäärust. Selle eelnõu valmib lähikuudel ja siis saab täpsemalt teada tõuketoetuste taotlemise tingimused. Taotlemine ise jääb Seppingu sõnul kindlasti järgmisse aastasse. Selle aasta lõpul valmib ka rakendusuuringute keskuse RAKE uuring «Esmatasandi tervishoiuteenuste geograafilise kättesaadavuse vajaduse hindamine ja esmatasandi tervishoiuteenuste optimaalse korralduse mudeli loomine», millega selgitatakse välja tervisekeskuste soovituslikud asukohad.

TOETUS

Tervisekeskus eeldab vähemalt kolme perearsti.

• Järgmisel Euroopa regionaalarengu fondi perioodil 2014–2020 on Eestis tervisekeskuste rajamiseks ette nähtud toetust 80 miljonit eurot ja kui lisada sellele 25 protsenti omaosalust, investeeritakse umbes 110 miljonit eurot. Sellest jagub hinnanguliselt 35 keskuse rajamiseks.

• Tervisekeskuse miinimumstandard on üldjuhul vähemalt 3-4 perearsti ja 3-4 pereõde, ämmaemand, füsioterapeut ja koduõde piirkonnast sõltuvalt 4500–6000 teenindatava isiku kohta.

Allikas: sotsiaalministeeriumi «Eesti tervishoiu arengusuunad 2020»