NÄDALA NAASJA: Eksituse kinnistaja

Rannar Raba
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui tormituul lükkas 2011. aasta jõulude ajal pikali Imavere teeristis Viljandi poole osutanud hiigelsuure Mulgi mehe, ja see kodulinna talvekorterisse toodi, lubas linnavalitsus selle esimesel võimalusel uuesti püsti panna. Ometi jäi lubadus ligi kaheks ja pooleks aastaks õhku rippuma ning sulni naeratusega kuuekandja naaseb oma kohale alles nüüd.

Koos sellega saavad eriti kriitilise meelega päris mulgid taas põhjuse süüdistada Viljandi linnahärrasid selles, et nood ehivad end võõraste sulgedega. Kui geograafilisest faktist lähtuda, on pahameel asjakohane, sest Viljandi ei kuulu tõepoolest Mulgimaa koosseisu. Möödub ju selle ajaloolise kultuuriregiooni piir linnast kümmekond kilomeetrit lõunas.

Kui mõelda aga nii, nagu peab mõtlema üks edumeelne reklaami- või turundusinimene, siis on hiidmehe hoidmine Viljandi teenistuses igati sobiv. Tunnistagem, et kogu ülejäänud maailm nimetab viljandlast mulgiks. Mis sest, et eksitus – see on inimeste teadvusse kinnistunud iseenesest ehk pärimuslikult ja annab seega Viljandile teatava omandiõiguse. Pealegi tuleb maailmas, kus identiteet müüb, kasutada enda hüvanguks iga juhust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles