Macaul pätid jalast võtnud tudeng nakatas kaasõpilasi

Kultuuriakadeemia üliõpilane Merily Porovart on viimase poolteise aasta jooksul saapad jalga tõmmanud vaid paaril külmal talvekuul, aga muidu on Eesti ilm tema arvates paljajalu käimiseks sobilik. Väikesed kivid võivad jalatallale küll haiget teha, kuid inimene harjub kõigega ning nüüdseks kivide torked teda enam ei häiri. Foto: Elmo Riig / Sakala

Seal, kus teised eile sügisestes jalavarjudes üle tee sahistasid, sammus Merily Porovart läbi poriloigu paljaste varvastega.

Paljajalu käib Saaremaalt tänavu Viljandisse kultuurikorraldust õppima tulnud neiu juba 2013. aasta märtsist.

Õige talv on taldadel siiski veel tundmata. «Päris talvel, detsembris ja jaanuaris kandsin ikka jalanõusid, aga üldiselt oli ju eelmine talv soe ja lund eriti polnud,» rääkis ta. «Eks siis tänavu vaata, kuidas läheb, kas külm võtab jalad ära või ei võta.»

Septembri lõpul tudengi jalad igatahes ei külmeta. Ta tähendas, et hommikuti on küll jahedam, kuid seda juhtub ka suvel, kui muru on niiske. «Aga praegu tõesti veel kõlbab paljajalu käia.»

See harrastus nakatas nädalaks ka tema kaasõppijaid kultuurikorralduse esimeselt kursuselt. Eksperimendi korras jalutasid nad eelmisel nädalal linnas paljajalu, et näha inimeste reaktsioone.

«Seda eksperimenti esitleme 9. oktoobril psühholoogias,» sõnas Merily Porovart. Tema sõnul lubasid kursusekaaslased suvel paljajalu käimist harjutama asuda. «Praegu olekski selleks veidike liiga külm. Mina ju alustasin ka ajal, kui soojemaks läks.»

Viimane kord Muhu pättidega

Paljajalu käimine sai alguse siis, kui Merily Porovart oli Hongkongi reisi ajal väikesel Macau saarel, kus on niiske kliima. «Käisin seal Muhu pättidega,» sõnas ta ja selgitas, et need on hästi pehmest riidest nahktallaga jalanõud.

Pätid said märjaks ja need tuli koos sokkidega jalast võtta. «Käisingi siis keset Macaud paljajalu. Kena soe ilm oli ja mõtlesin, et milleks peaksin jalanõusid kandma. Sel hetkel ei tundnud nende järele enam mingit vajadust. Käisingi terve reisi aja ilma ning siis, kui Eestisse jõudsin, hakkasin siin ka käima,» rääkis ta.

Oskus mugavusest loobuda annab Porovardi arvates ka teatud vabaduse. «Saan kiiremini toast välja ja vihmase ilmaga õues käies võin vabalt astuda sopalompi ega pea hiljem jalanõusid kuivatama,» tõi ta näiteks.

Neiu taldadel, mis on peaaegu poolteise aasta jooksul kõiksugu pinnast tundnud, oli näha asfaldimusta ja kannad olid veidike katki. «See on nagu saatuse iroonia, aga klaasikilluga olen jala katki astunud ainult kaks korda ja mõlemad korrad toas,» rõhutas Porovart. «Siis läks plaaster peale ja ikka paljajalu edasi.»

Türgis taheti naiseks võtta

Kuigi tavaliselt kannab neiu oma sõnutsi isa jalanõusid, mis on suurepärane kokkuhoid, siis septembri algul ostis ta endale kingad. «Sain tööle pubisse Tegelaste Tuba ja paljajalu ei saa toitlustusasutuses teenindada,» selgitas ta.

Türgis taheti teda paljaste varvaste pärast suisa naiseks võtta. «Öeldi, et kui ma paljajalu pulma ka lähen, on väga hästi, aga ei läinud õnneks see asi – ei kütkestanud,» lausus ta muiates.

Eestis pole seesugust ettepanekut veel tehtud, aga tähelepanu on paljad jalad pälvinud küll. «Just praegu tulin Selverist ja siis postkontori töötajad venitasid kaela pikaks ja piilusid,» ütles ta.

Kultuuriakadeemia seinte vahel varbad siiski nii palju elevust ei tekita. Küsitakse küll, miks ja kuidas, aga seal on teisigi, kes sokkides või ka ilma nendeta käivad.

Sama kinnitas kultuuriakadeemia üliõpilasesinduse liige, kultuurikorralduse tudeng Eleri Helimets. «Sokkides käimine on  kooli peal tavaline. Näiteks tantsijad ja näitlejad, kes tulevad oma saalidest, käivadki paljajalu või jahedamal ajal villastes sokkides,» rääkis ta. Kõik siiski imestavad, et Merilyl külm ei ole, samal ajal kui teised on soojades saabastes.