Muusika kui mentaalne müks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Leipzig, Helsingi, Stockholm, Kopenhaagen, Hamburg ja Viljandi. Ookeanilainete ja Lääneranniku sumedusega harjunud Sonny & the Sunsets saabus triona ning nautis ilmselgelt nii esinemispaika kui oma muusikat.
Leipzig, Helsingi, Stockholm, Kopenhaagen, Hamburg ja Viljandi. Ookeanilainete ja Lääneranniku sumedusega harjunud Sonny & the Sunsets saabus triona ning nautis ilmselgelt nii esinemispaika kui oma muusikat. Foto: Margus Haav / Sakala

Kes tuleks selle peale, et panna indie-bänd esinema taaskasutuskeskuse raamaturiiulite, piduriklotside, kaabli­kerade, tasside ja portselankasside vahele?

Või reserveerida vana koolimaja tagune muruplats? Või valida ilmselt linna aasta kõige nimekama külalisbändi kontserdiks hinge vaakuv vapper maja, kus osalt pole isegi põrandat ning siit-sealt on lagi varisenud? «Viljandi Music Walki» korraldajad aga tulid ja tabasid taas kümnesse.

Sügisene Viljandi on ilus. Igapäevarutiinis ei pruugi seda kahjuks märgata. Võimalik, et selleks ongi vaja mingit väikest mentaalset müksu, mis paneks kõndija kas või korraks tõstma pilku ning avastama, et sadu kordi nähtud vaated on tegelikult tõeline unikaalne varandus.

Tagasi üles