Ehkki Viljandisse riigigümnaasiumi loomise ajakava nägi ette, et uue kooli direktor asub ametisse juba sel suvel, on ettevõtmine takerdunud rahandusministeeriumi langetamata otsuse taha.
Esialgu koolipereta direktor ei pea tööpuudust kartma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi linnavolikogu esimehe Tarmo Looduse sõnul on kool alles ametlikult asutamata ning seetõttu pole ka välja kuulutatud konkurssi sellele juhtkonna leidmiseks. Nihe tekkis esialgsesse ajakavasse juba kevadel, kui riigigümnaasiumiks ehitatav Valuoja põhikooli hoone läks muinsuskaitse alla.
Aprilli lõpu istungil otsustas volikogu lükata uues koolis õppetöö alustamise aasta võrra edasi 2012. aasta sügisesse. Siiski pole direktori ja õppedirektori konkurss viibinud eelmainitud põhjustel.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul on ettevõtmine takerdunud selle taha, et rahandusminister pole veel andnud Riigi Kinnisvara aktsiaseltsile (RKAS) volitusi kooli rajamiseks selle asutuse kaudu. «Enne kui üks asi pole lõpule viidud, ei saa järgmist sammu astuda,» põhjendas ta.
Lukase arvates ei saa rahandusministeeriumi poolt siiski mingit põhimõttelist takistust tulla. «Valitsus on otsustanud ehitada RKAS-i kaudu välja Viljandi ja Nõo gümnaasiumi,» lausus Lukas. «See, et rahandusministrit kiidetakse ajalehtede juhtkirjades tubli töö eest eurole üleminekul, ei anna talle õigust valitsuse otsuseid revideerida.»
Haridusminister kavatseb tõsta teema uuesti päevakorda augustikuisel valitsuse istungil.
Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna spetsialist Katrin Reimann nentis, et eelmainitud koolide ümberehitamiseks vajalike summade eraldamine on tõesti valitsuse prioriteet.
«Samas ei pidanud valitsus mais, kui kiitis heaks riigi eelarvestrateegiat aastateks 2011—2014, võimalikuks rahuldada mitte ühegi uue investeeringuobjekti rahastamistaotlust,» jätkas Reimann. Ta lisas, et see oli nii ka RKAS-i kaudu esitatud taotluste puhul.
Seni kuni valitsus pole vastuolulise seisu lahendamiseks teinud lisaotsuseid, ei saa rahandusministeerium RKAS-ile ka volitusi anda.
Tarmo Loodus avaldas lootust, et vajalikud dokumendid saavad enne sügist siiski koostatud ja kinnitatud ning hiljemalt jõuludeks on uue õppeasutuse direktor ametis.
Kui tavaliselt kuuluvad direktorit valivasse komisjoni ka õppeasutuse hoolekogu liikmed, siis sedapuhku pole võimalik rääkida lapsevanemate esindajatest, sest koolil oma õpilaskond veel puudub. «Kaasame komisjoni töösse praeguste gümnaasiumide hoolekogude esindajaid,» rääkis Loodus.
Olukorda, kus direktor on küll palgale võetud, ent sisuliselt pole õppeasutust ega ka täiskoormusega tööd ette näha veel poolteist aastat, ei pidanud Loodus tõenäoliseks. «Selle haridusasutuse loomisega on kindlasti tunduvalt rohkem tööd kui kunagise plaaniga rajada Viljandisse vanglahaigla,» lausus ta, vihjates aastatetagusele juhtumile.
Volikogu esimehe sõnul on uut tüüpi gümnaasiumi õppekava ja tervikliku koolikorralduse väljatöötamine väga mahukas ülesanne. «Ka hoone ehitamine võtab kindlasti oma osa,» jätkas ta.
Tarmo Looduse hinnangul nõuavad suured kohustused direktorilt täit pühendumist ning õppeasutuse uste avamiseni jäänud ajal läheks korraga kahe ametikoha pidamine raskeks. Seega peaks väljavalitu oma senisest kohast loobuma.
«Muidugi sõltub kõik konkreetsest töölepingust, mis edukaimaks osutunud kandidaadiga sõlmitakse,» täpsustas ta.
Volikogu esimehe arvates tuleks ametisse asuval direktoril mõnda aega stažeerida ka Soomes. «Põhjanaabrite juures on klassideta gümnaasium levinuim koolitüüp ja nende kogemustest saab palju õppida,» põhjendas Loodus.
Volikogu esimees ei osanud kommenteerida rahva hulgas liikuvat oletust, et üks riigigümnaasiumi juhi kandidaat on praegu pealinnas Gustav Adolfi gümnaasiumi eesotsas olev Hendrik Agur, kes on ühtlasi Karksi vallavolikogu esimees. «Oleme küll temaga gümnaasiumi teemal vestelnud, kuid ta pole oma kandideerimissoovist kindlalt teada andnud,» lausus Loodus.
Hendrik Agur on juba varem «Sakalale» öelnud, et pole kõnealuses küsimuses otsust langetanud. «Elame-näeme,» oli ta seisukoht ka praegu.