Petturil on eelmise võla tasumiseks tuhat aastat

Viljandlane Peeter Kaares on Eesti riigil mitu korda ja suurejooneliselt naha üle kõrvade tõmmanud. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandlane Peeter Kaares, kes pole tingimisi vangistuse katseaja lõppemisest hoolimata tagasi maksnud eelmisel kümnendil haigekassalt väljapetetud 438 000 eurot, on veelgi varasemast ajast võlgu suure summa maksuametile. Tagasimaksegraafik annab talle selleks aega enam kui tuhat aastat.

2000. aasta 7. veebruaril mõistis Viljandi maakohus Kaarese süüdi maksupettuses ning esitas talle kahjunõude summas 243 291,85 eurot. Sellest 90 230,47 euro maksmine jäeti puhtalt tema enda kanda. 69 651,94-eurose nõude täitmise eest vastutab ta solidaarselt Väino Nõgesmaaga, 64 841,56 euro täitmise eest solidaarselt Kalle Räästasega ja 18 567,89-eurose nõude täitmise eest solidaarselt Aarne Kollistiga.

Praeguseks on kogu kahjunõudest tasutud 33 650,84 eurot ehk võlg on nelja mehe peale kokku 209 641,01 eurot.

Töövõime kadus

Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Uku Tampere sõnul nõuavad raha sisse kohtutäiturid. «Nende hinnangul on võlgnike suhtes tarvitusele võetud kõik täitemenetluse seadustikus ettenähtud täitetoimingud. Kahjuks ei saa me öelda rohkemat, näiteks seda, milline solidaarvõlgnik kui palju tasub, sest sissenõudmise menetlemist puudutav info on maksusaladus,» sedastas pressiesindaja.

Kui Peeter Kaares 2000. aastal süüdi mõisteti, märkisid meediaväljaanded, et ta on Eestis üldse esimene inimene, kes on ettevõtjana maksupettuse eest karistada saanud. Viljandi maakohus määras toona 34-aastasele Kaaresele nelja aasta ja viie kuu pikkuse vabadusekaotuse tingimisi kolmeaastase katseajaga. Enne seda oli ta ligi poolteist aastat eelvangistuses olnud.

Ühtlasi sai Kaares turjale kohustuse maksta järgmise veerandsaja aasta vältel iga kuu riigile 511 eurot. Paar aastat hiljem andis aga Tallinna linnakohus välja määruse, milles konstateeris, et Kaares on kaotanud 70 protsenti töövõimest ning talle on määratud 62,40-eurone pension. Sellega seoses tühistas kohtunik Anne Kramer osaliselt Kaaresele Viljandis määratud maksekohustuse ning andis ülesande igas kuus riigi kasuks välja käia varasemaga võrreldes kaduvväikse summa – 12,80 eurot. Sellise graafiku alusel kuluks tal kogu võla hüvitamiseks enam kui tuhat aastat.

Seejuures on tähelepanuväärne, et Kaares pole isegi seda tagasihoidlikku panust oma süü hüvitamiseks igas kuus korrektselt andnud, sest kolm aastat tagasi arestis kohtutäitur Rita Lohu tema neljal pangaarvel oleva raha.

Kui Sakala Peeter Kaareselt eelmisel nädalal võla kohta küsis, kinnitas too, et igakuine maksekohustus on algsega võrreldes märkimisväärselt väiksem. Kui toimetus soovis eile talle täpsustavaid küsimusi esitada, ei vastanud ta telefonile.

Fiktiivsed paberid

Sajandi algul koos Peeter Kaaresega kohtu all olnud Väino Nõgesmaad, Kalle Konsapit, Kalle Räästast ja Aarne Kollistit karistati tingimisi vabadusekaotusega. Kõik nad kohustusid tasuma riigile tekitatud kahju. Korduvalt ametlike dokumentide võltsimisele kaasa aidanud Arvo Valmet karistas kohus samas kaasuses 3000-kroonise trahviga.

Kaarest süüdistati selles, et ta oli teinud aktsiaseltsi Nõges omanikule Väino Nõgesmaale ettepaneku vormistada kauba ekspordi kohta fiktiivsed paberid. Pärast seda esitas Nõgesmaa maksuametile dokumendid, mille alusel maksti talle käibemaks tagasi. Kokkuleppel Nõgesmaaga sai Kaares osa tagastatud käibemaksust endale.

1994. aasta augustis omastas Peeter Kaares Kalle Konsapi teadmata aktsiaseltsi Monotek pitsati ning Konsapi allkirjaga arvete ja saatelehtede blanketid. Ta tegi neist olematu kauba müügiks saatedokumendid. Veidi hiljem teatas Kaares võltsimisest Konsapile ning leppis temaga kokku, et kasutab pitsatit ja allkirjastatud blankette edaspidigi. Kuriteole kaasaaitamise eest sai Konsap 30 000 krooni.

Järgmiseks leppis Kaares aktsiaseltsi Alfa Elamu omaniku Arvo Valmega kokku, et kasutab ostu-müügitehingute vormistamiseks Alfa Elamut vahendusfirmana.

1994. aasta 24. septembril lubas aktsiaseltsi Tauno omanik Kalle Räästas Kaaresel selle firma nimel olematu toidukauba müügiks veosedeklaratsioone koostada.

Lisaks süüdistas prokurör Kaarest selles, et too leppis Väino Nõgesmaa, Kalle Konsapi, Arvo Valme, Kalle Räästase ja Koerna talu peremehe Aarne Kollistiga kokku, et vormistab nende firmade nimel fiktiivsed müügidokumendid kauba ostu, müügi ja ekspordi kohta, edastab need maksuametile ning petab riigilt välja tagastamisele kuuluva käibemaksu.

SUURED SUMMAD

Peeter Kaares on riigilt suure summa väljapetmises süüdi mõistetud kahel korral.

• 2000. aastal jäi Kaares süüdi ulatuslikus maksupettuses ning sai lisaks tingimisi vangistusele karistuseks kohustuse koos kaasosalistega hüvitada 243 291,85 eurone võlg, millest on praeguseks kamba peale makstud 14 protsenti.

• 2011. aastal langetatud otsuse kohaselt pettis Kaares koos oma abikaasa, ema ja veel paari kaasosalisega haigekassalt välja 438 288,25 eurot. Sellest rahast on naasnud vaid 0,6 protsenti.

Allikas: Sakala