TÄNAVU 17. juunil võeti riigikogus vastu monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seadus. Mina hääletasin selle vastu ja pöördusin oma eriarvamusega presidendi poole. Muude puuduste kõrval ei ole selles seaduses pööratud piisavalt tähelepanu tarbijakaitse põhinõudele, et tarbija maksab teenuse eest, mida ta vajab ja saab.
President ei kuulutanud seadust välja, põhjendades, et see läheb praegusel kujul vastuollu põhiseadusega ega taga tarbijate kaitset põhiseaduses nõutud määral, ning saatis selle riigikokku tagasi.
MINA NÄEN probleemi veeteenuse hinna kujundamises. Nimelt sätestab uus seadus, et puhta vee tarbija maksab kinni ka vee-ettevõtte tehtavad drenaaži hooldamise ja sademevee ärajuhtimise kulud ettevõtte teeninduspiirkonnas, sõltumata sellest, kus ja mille tõttu need tekivad. Seadus näeb ette, et kõik puhta vee tarbijad maksavad vee eest võrdset hinda, ükskõik kas nende territooriumilt juhitakse sademevett ära või mitte.
Praegu kehtiv ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus puhta vee hinna kujundamisel eelmainitud kulutusi ette ei näe ning see on ka õiglane. Omavalitsus sõlmib seaduse kohaselt vee-ettevõtjaga küll lepingu, et too tegeleks sademevee ärajuhtimisega linnale ja riigile kuuluvatelt territooriumidelt, kuid tal ei ole kohustust selle töö eest maksta. Lähtudes õigluse põhimõttest, peaks kulutused kompenseerima teenuse tarbija ehk omavalitsus, kelle kohus on hoolitseda enda haldusalas heakorra eest.
Samuti pole õigustatud, et sademevee ärajuhtimisele tehtavad kulud kaetakse võrdeliselt tarbitud puhta vee kogusega. Kui üks pere tarbib puhast vett ühe kuupmeetri kuus, teine aga kümme korda enam, siis maksab teine samavõrd rohkem ka sademevee ärajuhtimise eest, kuigi sarnastel kinnistutel koguneb sademevett võrdselt, sõltumata tarbitud puhta vee kogusest.
ÕIGLASED põhimõtted hinna kujundamisel tuleb sätestada seaduses, mitte jätta asja riiklikku järelevalvet tegeva konkurentsiameti ega ka omavalitsuste otsustada. Viimati mainitud võivad hakata lappima oma eelarveauke puhta vee tarbijate arvelt.
Tõstatasin kirjeldatud probleemid riigikogus ja esitasin ka eespool nimetatud seaduseelnõu muudatusettepaneku, ent sellega ei arvestatud. Eelnõu ettekandja tunnistas probleemi, kuid piirdus ebamäärase vastustega: «Minu arusaama järgi peaks, ja ma olen aru saanud, et ka konkurentsiamet on sellest aru saanud, sellistel puhkudel olema hinnad lahku löödud nendele tarbijatele, kes sademeveeteenust tarbivad ehk siis kelle krundilt vesi ära juhitakse, mitte lihtsalt loodusesse või kraavi või lähedal asuvasse ojasse, vaid juhitakse siis ära kuhugi puhastisse või torustikesse, millega kaasnevad mingid kulud, ja nende klientide vahel, kellele seda ei tehta.» (väljavõte riigikogu stenogrammist).
Seadus tuleb riigikogus uuesti läbi töötada ning viia vastavusse põhiseaduse ja teiste seadustega. Selleks ongi 2. augustil kokku kutsutud riigikogu erakorraline istung.