Riigikogu istungjärk oli viljakas

Väino Linde. Foto: .

ALLES SEE oli, kui Hannes Võrno luges jõuluvanana Toompeal rahvasaadikutele sõnu peale, ja juba rohkem kui kuu aega tagasi sai läbi kevadistungjärk. Ometi jäi sinna vahele pool aastat tööd.

Tagasi vaadates meenuvad mulle pikad vaidlused ja esinemised parlamendisaalis ning kompromisside ja ühisosa otsingud seaduseelnõude pinnalt kolleegidega nii koalitsiooni kui opositsiooni ridadest, samuti valitsusliikmetega.

Pean väga oluliseks, et sel kevadel pääsesime negatiivse lisaeelarve vastuvõtmisest. See muidugi viitab eelkõige meie majanduse stabiliseerumisele, kuid näitab ühtlasi, et riik suutis oma kulusid ja tulusid päris täpselt ette näha.

RIIGIKOGU võttis tänavusel kevadistungjärgul vastu 95 seadust, sealhulgas eriti tähtsaid. Toon näiteks põhikooli ja gümnaasiumi seaduse, mis peaks aitama meie hariduselu kitsaskohtadest üle saada. Kui hästi või halvasti see õnnestub, näitab aeg. Kindlasti olen rahul sellega, et parlamendis sai eelnõu märksa elulähedasemaks ning selles loobuti näiteks põhikooli ja gümnaasiumi eraldamise nõudest.

Meie kõigi jaoks on olulised uus liiklusseadus ja selles liiklejatele esitatud lisanõuded. Eesmärk on loomulikult suurendada jalakäijate, sõidukijuhtide ja ratturite turvalisust. Muuseas, see seadus teeb ka noortele igapäevaseks sõiduvahendiks saanud väikese motorolleri registreerimise kohustuslikuks.

Ühe seaduse tegime väga raske südamega. Nimelt selle, mis käib pensioniea 65. eluaastani tõstmise kohta. Kuid ega meil siin häid valikuid olnudki, sest Eesti elanikkond vananeb ja tööealisi tuleb igal aastal järjest vähem peale. Pensionikassa defitsiidi vähendamiseks oleks võinud ka kõigil pensione vähendada, üldist sotsiaalmaksu tõsta või hoopis välisriikidest tuhandeid töökäsi juurde tuua, kuid arutelude järel otsustasime siiski pensioniea tõstmise kasuks.

RIIGIKOGU põhiseaduskomisjon, mida mul on au ja kohustus juhtida, tuli möödunud istungjärgul kokku 38 korda. Muu hulgas toimusid väljasõiduistung rahvusraamatukogu saalis ning ühisistungid kultuuri- ja sotsiaalkomisjoniga,   korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoniga ja väliskomisjoniga.

Kokku oli sel hooajal põhiseaduskomisjoni menetluses 41 seadus- või otsuse-eelnõu. Riigikogu võttis neist vastu 11 ja lükkas hääletusel tagasi neli. Ülejäänute menetlemine on veel pooleli.

Olin komisjonipoolne ettekandja parlamendis 20 seaduseelnõu puhul. Järgnevad komisjonikaaslased Mart Nutt viie, Ene Kaups nelja ning Evelyn Sepp ja Igor Gräzin kolme eelnõuga.

ÜKS MEIE komisjoni tähtsamaid eelnõusid, mille riigikogu seadusena vastu võttis, oli riigipiiri seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmine, mis vähendab sõidukite kilomeetriteni küündivaid järjekordi meie idapiiril, seadustab sealsetes parklates piiriületajate teenindamise ja võimaldab isikutel registreerida end interneti kaudu piiriületajaks. Märkimist väärib erakonnaseaduse ja välismaalaste seaduse muutmine.

Austava kummardusena vanaisadele ja vanaemadele täiendasime pühade ja tähtpäevade seadust. Selle kohaselt hakkame alates järgmisest aastast septembrikuu teisel pühapäeval tähistama vanavanemate päeva.

SÜGISEL MENETLEME oma komisjonis edasi kaht olulist eelnõu, mis mõlemad käsitlevad põhiseaduse võimalikku muutmist: üks kultuuriväärtuse täiendava kaitse ja teine valimistsüklite ühtlustamise vallas.

Samuti tuleb mainida, et hiljaaegu tegi põhiseaduskomisjonis isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seaduse täitmise kohta ettekande andmekaitse inspektsiooni peadirektor. Möödas on need ajad, mil selle ametkonna esindajad arvasid, et ajalehes äratoodud avalik sünnipäevaõnnitlus või mõne kooli kodulehel olev abiturientide lõpupilt on seaduserikkumine. Niisugune väärtõlgendus ei tulenenud seadusest.