Kärbseseen murdis lapse haiglasse

Mürgistusteabekeskuse infoliinile tuleb sügisel palju kõnesid kehvasti kupatatud seente söömisest mürgistuse saanud inimestelt, kes otsivad õpetust, milliseid esmaabivõtteid kasutada. Foto: Evi Eiche

Mürgise seene pärast on tänavu Viljandimaal haiglaravile sattunud nelja-aastane laps, kes oli söönud sirmiku asemel eksikombel kärbseseent. Praeguseks on ta paranenud.

Ainsa tänavu Viljandi haiglas registreeritud seenemürgistuse juhtumiga oli seotud viieliikmeline perekond. Kõige väiksem pereliige sai tugeva mürgistuse ning tema tuli ravile viia Tartusse. Ülejäänud pereliikmed olid arstide jälgimise all. Nende maksa- ja neerunäitajaid uuriti haiglas terve nädala jooksul, kuid ravi nad ei vajanud.

Pere oli enda teada söönud sirmikuid, kuid eksikombel oli lauale sattunud vähemalt üks panter-kärbseseen.

Kolm haiget Tartus

Tartu ülikooli kliinikumis seenemürgistuste kohta nii täpseid andmeid ei ole kui Viljandis. Ravi andmebaasist selgus, et 1. juunist 9. septembrini on seal ravitud kolme inimest, kellel on tuvastatud taimemürgistus. Seda, kas haiglaravi vajanud inimene oli söönud ebasobivaid seeni või mõnda teist mürgist taime, ei osanud kliinikumi avalike suhete juht Kristi Tael öelda.

Samuti polnud tal eile andmeid, kas kõik kolm mürgistusega patsienti on terveks ravitud.

Mükoloog Kuulo Kalamees kinnitas, et Eestis pole viimase kahekümne aasta jooksul olnud ühtegi surmaga lõppenud seenemürgistust.

«See on omamoodi huvitav, sest Lääne-Euroopas on neid juhtumeid olnud sadade kaupa,» rääkis mükoloog. «Eestlane tunneb ehk seeni lihtsalt paremini.»

Kalamehe teada on 1930. aastatest olnud Eestis kuni viis surmaga lõppenud seenemürgistust, viimased neist olid nõukogude ajal Pärnus ja Tartus. Kõik juhtumid said alguse valge kärbseseene söömisest. Lääne-Euroopas registreeritud surmajuhtumite põhjustajateks on olnud kas roheline kärbseseen või kühmvöödik.

Neid seeni kasvab Kalamehe sõnul ka Eestis ning kühmvöödikut lausa suurel hulgal. «Vöödikuid eestlased eriti ei korja. Need seened on lihtsalt koledad,» selgitas ta.

Ehkki traagilisi juhtumeid ei ole, tuleb kergemal kujul seenemürgistusi sügisel ette päris sageli. Tihti ei jõuta nendega isegi arsti juurde. Eestis töötava mürgistusinfoliini valvetelefonile on septembri esimese kümne päevaga tehtud 19 seentega seotud kõnet.

Infoliin sai tööd juurde

Infoliini juhi Aleksandr Albergi ütlemist mööda helistatakse seente pärast enamasti siis, kui esimesed mürgistusnähud on ilmnenud. «Tihti on inimene söönud külas olles mingeid seeni, mille kohta ta midagi ei tea, või on söögiseeni valmistatud valesti, näiteks on liiga vähe kupatatud,» rääkis Alberg.

Mürgistusliinilt saab õpetust, kuidas mürgistuse korral käituda, ning vajaduse korral soovituse arsti poole pöörduda. Sellest, et seenemürgistusi on sügisel rohkem, annab märku infoliinile tehtud kõnede hulk. Kui mai algusest augusti lõpuni sai infoliin 13 seentega seotud kõnet, siis septembri kümne päevaga on neid tehtud juba 19. Viljandimaalt on infoliinile septembris helistatud üks kord ja augustis kaks korda.