Karksi valla elanik Rita Bergmann sattus metsas omapärasele seenesülemile, mis osutus väga ohustatud nabatorikuks.
Seeneline leidis haruldase nabatoriku
10. september 2014, 07:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Esimest korda kohtasin seda seent eelmisel aastal, aga ei osanud leiust siis eriti välja teha,» rääkis ta. «Arvasin, et ju pani looduse vingerpuss seened sedasi kobarasse kasvama.»
Kui Bergmann tänavu 31. augustil aga taas samasugust seenesülemit märkas, tärkas tal huvi, et mis see ikkagi on. Algul kahtlustas ta, et see on looduskaitsealune kährikseen, kuid hiljem ta selle võimaluse välistas.
Asja uurides trehvas Rita Bergmann abi küsima mükoloog Urmas Kõljalalt, kes saadetud foto põhjal vastas, et arvatavasti on see Eesti punases raamatus kirjas olev nabatorik.
Mükoloogi palvel läks Bergmann uuesti metsa, et võtta seenest väike näidis, mille põhjal saab lõpliku määratluse anda.
«Väga põnev avastus!» oli leidja elevil. «Ma olen suur seenehuviline – lähen kevadel metsa ja tulen sügisel välja.»
Nabatoriku leiukoht asub Kurimetsa looduskaitseala piiril. Kas see jääb ala sisse või napilt välja, ei teadnud leidja täpselt öelda. Mulluse ja tänavuse leiu vahemaa on poolsada kuni sada meetrit.
«Inimesi seal kandis õnneks eriti ei käi, küll aga nägin maastikusõiduki jälgi,» lisas ta.
Sakala saatis Bergmanni tehtud foto edasi torikseente spetsialistile ning looduskaitsealuste liikide asjatundjale mükoloog Indrek Sellile. Ka tema ütles foto põhjal, et see on nabatorik.
«Väga põnev leid!» lausus ka tema. «Eestis on teada kõigest kümmekond nabatoriku leiukohta, Karksi vald läheb nüüd kirja uue paigana.»
Nagu Sell rääkis, ei ole nabatorik Eestis seni küll veel looduskaitse all, kuid on kirjas ohustatud liikide punases nimekirjas.
«Eestis käsitletakse haruldasi liike kahe klassifikatsiooni alusel,» selgitas ta. «On looduskaitse all olevad liigid ja on ohustatud liikide punane nimekiri, mis osaliselt kattuvad.»
Selli sõnul on Eestis leitud seentest looduskaitse all 46 liiki. Punases nimekirjas on rohkem liike, mille puhul on määratud ohustatuse kategooria. Jättes välja Eestis hävinud liigid, on kõrgeimaks kategooriaks äärmiselt ohustatud liigid. Sellesse kategooriasse kuulub ka kõnealune nabatorik.
«Minu hinnangul on nabatorik Eestis nii haruldane seen, et see peaks olema ka looduskaitse all,» nentis Sell. «Liikide looduskaitse alla võtmist korraldab keskkonnaministeerium. Hiljuti muudeti looduskaitsealuste taimeliikide kaitsekategooriaid ja loodetavasti jõuab varsti järg ka seente kätte.»
Sell lisas, et looduskaitse alla võtmisel ja kaitsekategooria määramisel tuleb arvestada liigi haruldust ja ohustatust, võttes aluseks ohustatud liikide Eesti punase nimestiku ja uuemad leiuandmed ning liigi harulduse väljaspool Eestit.
NABATORIK
Naba- ehk põõsas- ehk naba-kobartorik, ladina keeles Polyporus umbellatus ehk Grifola umbellata.
• Nabatoriku viljakeha on põõsjas ja hiiglaslik, läbimõõduga kuni pool meetrit. Selle moodustavad jämedast lühikesest valkjast jalast väljakasvavad harud, mille tippudes on arvukalt väikesi hallikaspruune, pealt kiulis-peenesoomuselisi, keskpaigas süvenenud kübaraid.
• Kasvab tavaliselt juulist augustini leht- ja segametsades, lehtpuujuurtel ja -kändudel, tihti näivalt maapinnal. Mittesöödav, aga on peetud ka söödavaks.
Allikas: «400 Eesti seent», Kuulo Kalamees ja Vello Liiv