Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/04/06/6524879t1h5d33.jpg)
/nginx/o/2014/05/28/3068750t1h77cc.jpg)
EESTI ÜHISKOND arutles õhutemperatuurist ja rannailmast sõltumatult terve suve töövõimereformi plusside ja miinuste üle. Hiljuti asus riigikogu sotsiaalkomisjon hindama valitsuskoalitsiooni paar nädalat varem esitatud ettepanekuid, millega soovitakse reformi jõustumise aega edasi lükata ning suurendada sissetuleku piiri, millest alates hakkab tööl käivatel erivajadustega inimestel töövõimetoetus vähenema.
Need on mõistlikud plaanid, mis väärivad toetamist. Ent reformi peamine eesmärk oli, on ja jääb samaks: saada võimalikult paljud inimesed tööle. Nende võimete ulatuses mõistagi. See on väärikuse ja tuleviku küsimus. Ka riigieelarve pikaajalise jätkusuutlikkuse küsimus. Muudatusettepanekud näitavad, et rahvaesindajad on tähelepanelikult kuulanud, mida huvigrupid ja valijad räägivad, ning neid sõnumeid kuulda võtnud.