Riik on suurpetturi ees jõuetu

Peeter Kaares kogus 1990. aastate lõpul tuntust kui esimene maksupetturluses süüdimõistetud ettevõtja. Nüüd maadlevad õiguskaitseorganid küsimusega, kuidas kätte saada tema eestvõttel haigekassalt välja petetud suur summa. Kas ta võiks lähiajal uuesti vangi minna, on esialgu lahtine. Foto: Elmo Riig / Sakala

Haigekassalt hiigelsumma väljapetmise eest tingimisi vangi mõistetud Viljandi ärimees Peeter Kaares on etteantud kolme aastaga riigile tagastanud vaid kaduvväikese osa summast, mida ta hüvitama kohustus. Nüüd asub kriminaalhooldaja taotlema tema trellide taha pistmist.

2011. aastal langetatud otsuse kohaselt pettis Kaares koos oma abikaasa, ema ja veel paari kaasosalisega haigekassalt hooldushüvitistena välja 438 288,25 eurot. Süüdimõistvas otsuses määras kohus Kaaresele karistuseks nelja aasta pikkuse vangistuse. Et lahendini jõuti kokkuleppe korras, piirdus reaalne vangistus eeluurimise ajal vahi all oldud aastaga. Ülejäänud kolme aasta kohta määrati sama pikk katseaeg koos kontrollkohustusega eelnimetatud summa tagasi maksta.

Tänavu mais tiksus katseaeg täis, ent haigekassa on väljapetetud rahast praeguseks tagasi saanud pelgalt 0,6 protsenti ehk 2774,92  eurot. Ometi on Kaares endiselt vabaduses ning veab muu hulgas avalikult vägikaigast Võrtsjärve ääres Valma külas tegutsevate turismitaludega, kelle kliendid on seni üle tema pojale kuuluva maatüki käinud.

Juriidiline sasipundar

Hiigelvõla visa kahanemist kommenteerides ütleb Peeter Kaares, et tema asi polegi sellega tegelda, sest kohus arestis tema naisele, aga ka poja osaühingule Kaares Kinnisvara kuulunud vara ja peab puuduoleva summa selle müügist saama.

Samal ajal on Kaarese perekonna palgatud advokaadid katseaja vältel algatanud mitu uut tsiviilasja, mis on arestitud vara rahaks tegemise seni võimatuks muutnud. Kokkuvõttes on mitme kaasuse peale kokku suudetud luua erakordselt tihe juriidiliste küsimuste pundar ning loodud olukord, kus pole lõplikult selge, kes täpselt ning millise summa peab kuriteo hüvitamiseks tasuma.

Nii näiteks keelas ringkonnakohus kohtutäitur Janek Poolil ülemöödunud aastal sundmüüa Viljandis Pargi tänaval asuvat niinimetatud jahilossi, aga ka mitut teist Kaares Kinnisvara kinnistut, öeldes, et sellekohase täitemenetluse algatamine pole piisavalt põhjendatud. Ehkki esialgu hellitati lootust, et riigikohus seob kohtutäituri käed uuesti lahti, jäi too kaotajaks ka viimases astmes.

Nüüd on ringkonnakohtus pooleli veel üks kaasus. See taotleb haigekassast mullu mais väljastatud teise ettekirjutuse tühistamist. Muu hulgas on Kaarese kaitsjad mängu toonud väite, justkui võiks nõue olla osaliselt või täielikult aegunud. Kuniks ses asjas pole otsust langetatud, on haigekassa ettekirjutuse täitmine õiguskaitse tagamiseks peatatud.

Ettekanne jäi tegemata

Eeltoodu taustal on omakorda tähelepanuväärne, et katseaja lõppedes tänavu hiliskevadel jättis Peeter Kaarese kriminaalhooldusametnik kohtule koostamata erakorralise ettekande, mis viidanuks täitmata kontrollkohustusele ning pakkunuks välja edasised sammud.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik põhjendas kriminaalhooldaja passiivsust asjaoluga, et juhtum on haruldane, sest lisaks katseaja kohustusele hüvitada kahju olid arestitud ka varad. «Kriminaalhooldusametnik suhtles katseaja jooksul kohtutäituriga ja eeldas, et varade aresti kaudu on võimalik kuriteoga tekitatud kahju puuduvas summas siiski hüvitada,» sõnas ta.

Pärast seda, kui Sakala oli eelmisel nädalal asja vastu huvi tundma hakanud, andis justiitsministeerium kinnituse, et kohus saab erakorralise ettekande lähipäevil ning selles taotleb kriminaalhooldusametnik Peeter Kaarese vangistuse täitmisele pööramist.

Kohtuotsuse kohaselt võttis Kaares aastatel 2000–2005 oma kolme osaühingusse fiktiivselt tööle oma abikaasa Janika. Mehe korraldusel maksid firmad naisele töötasu ja preemiatena kokku 321 455 eurot. Seejuures ei tulnud raha ettevõtete majandustegevusest, vaid palgamaksmiseks kasutati näiteks arvelduskrediiti või kandis raha firma kontole mõni teine omaniku või juhatuse liikmega seotud ettevõte. Firmade kontodele tehti ka teadmata päritolu sularahamakseid.

Samas oli sotsiaalmaks alati tasutud ning see andis aluse küsida töövõimetushüvitist. Kui enamasti moodustab aastate jooksul saadav haigushüvitis inimeste palgast vaid väikese osa, siis 33-aastane Janika Kaares esitas töövõimetuslehti nii regulaarselt, et haigekassa maksis talle haigus- ja hooldushüvitistena välja 438 288,25 eurot. See on teadaolevalt seni suurim summa, mis on haigekassalt välja petetud.

KARISTUS

2011. aasta mais kokkuleppe korras langetatud otsusega karistas Tartu maakohus mitut inimest ja ettevõtet.

• Peeter Kaarese reaalne vangistus piirdus eeluurimise ajal vahi all oldud aastaga. Ülejäänud kolmeaastane vangistus määrati tingimisi sama pika katseajaga. Lisaks kelmusele tunnistati ta süüdi rahapesus, dokumendi võltsimises ja raamatupidamise kohustuse rikkumises. Muu hulgas sai Kaares kontrollkohustuse hüvitada haigekassale tehtud 438 288,25 euro suurune kahju. Et see tegemata ei jääks, arestis kohus kuus tema abikaasa ja osaühingu Kaares Kinnisvara nimel olevat kinnistut.

• Kaarese abikaasa Janika sai karistada kelmuse ja rahapesu eest kolme aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistusega viieaastase katseajaga. Kaarese ema Aino, kes paberite järgi oli pettuses kasutatud osaühingute ainuomanik, pidi kelmuse eest vastu võtma kahe ja poole aastase tingimisi vangistuse viieaastase katseajaga.

• Kõigile eelnimetatud kolmele isikule kohaldati ettevõtluskeeld viieks aastaks.

• Rahapesus süüdi tunnistatud osaühingud Lossi Rent ja Kaares Hulgi läksid sundlõpetamisele. Kaares Kinnisvarale määras kohus aga 63 911 euro suuruse rahalise karistuse.

• Samas juhtumis mõisteti rahapesus osalemise eest süüdi Tauno Räästas ja Aivar Sarapuu ning rahapesu katses Sirje Tampel. Nemad said karistuseks eri pikkusega tingimisi vangistuse.

Allikas: Sakala

NB! Artikli algse versiooni kohaselt toimub Peeter Kaarese ja turismitalude omanike vägikaikavedu Vaibla külas. Tegelikult on tegu Valma külaga! Viga parandatud.