Riik on suurpetturi ees jõuetu

Peeter Kaares kogus 1990. aastate lõpul tuntust kui esimene maksupetturluses süüdimõistetud ettevõtja. Nüüd maadlevad õiguskaitseorganid küsimusega, kuidas kätte saada tema eestvõttel haigekassalt välja petetud suur summa. Kas ta võiks lähiajal uuesti vangi minna, on esialgu lahtine. Foto: Elmo Riig / Sakala

Haigekassalt hiigelsumma väljapetmise eest tingimisi vangi mõistetud Viljandi ärimees Peeter Kaares on etteantud kolme aastaga riigile tagastanud vaid kaduvväikese osa summast, mida ta hüvitama kohustus. Nüüd asub kriminaalhooldaja taotlema tema trellide taha pistmist.

2011. aastal langetatud otsuse kohaselt pettis Kaares koos oma abikaasa, ema ja veel paari kaasosalisega haigekassalt hooldushüvitistena välja 438 288,25 eurot. Süüdimõistvas otsuses määras kohus Kaaresele karistuseks nelja aasta pikkuse vangistuse. Et lahendini jõuti kokkuleppe korras, piirdus reaalne vangistus eeluurimise ajal vahi all oldud aastaga. Ülejäänud kolme aasta kohta määrati sama pikk katseaeg koos kontrollkohustusega eelnimetatud summa tagasi maksta.

Tänavu mais tiksus katseaeg täis, ent haigekassa on väljapetetud rahast praeguseks tagasi saanud pelgalt 0,6 protsenti ehk 2774,92  eurot. Ometi on Kaares endiselt vabaduses ning veab muu hulgas avalikult vägikaigast Võrtsjärve ääres Valma külas tegutsevate turismitaludega, kelle kliendid on seni üle tema pojale kuuluva maatüki käinud.