/nginx/o/2014/09/04/3322767t1h7d8e.jpg)
Kui Viljandi gümnaasium ja Kesklinna kool kehtestasid suve hakul seekordseks õppeaastaks teistest erineva vaheaegade graafiku, räägiti sellest, et Kesklinna kool on selle lapsevanematega põhjalikult läbi arutanud.
Uus vaheaegade kord teeb vanematele tuska
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lapsevanemad Krista Valdvee ja Evelin Velbaum ütlesid, et nende käest ei ole keegi arvamust küsinud. Veelgi enam, Valdvee ütles, et ta ei tea ühtegi lapsevanemat, kes oleks saanud sõna sekka öelda. Velbaum lisas, et luges sellest ajalehest, kui otsus oli juba tehtud.
«Kõige rohkem häirib see, et meid ei informeeritud ja meiega ei arutatud,» sõnas Valdvee. «Tehti nii suur muudatus kooliaja pikkuses ja toimimises, kuid vanemate käest ei küsitudki.»
Mõlemad on veendunud, et ülekooliline küsitlus oleks olnud ainuõige.
Vaheaegade arvelt
Krista Valdvee ütles, et enne, kui vaheajad pole kätte jõudnud, on raske hinnata, kuidas asi käima läheb. Mõlemad vanemad olid siiski veendunud, et lapsed peavad hakkama oma uute vaheaegade ajal huviringis käima. Evelin Velbaumi hinnangul mingit lisavaheaega või -puhkust uue süsteemi tõttu tegelikult pole. «Sellal kui sõpradel on vaheaeg, on meie laps koolis ja vastupidi,» nentis Valdvee.
Velbaum rääkis, et tema laps on märtsivaheajal, mida sel õppeaastal enam pole, käinud vanaema juures ja laagris. «Niipalju kui ma olen kuulnud, siis kõigile neile, kelle lapsed käivad huviringides, see uus süsteem ei sobi,» lausus ta. «Võiks olla ikka nii nagu ülejäänud Eestis.»
Kesklinna kooli direktor Aavo Soopa vastas küsimusele, kuidas lapsevanematega rääkimisega oli, et nad ei pruukinud kõigi lapsevanemateni jõuda. «Meil oli klassi esindajate ja hoolekogu ühine arutelu. Pealegi valdav enamik toetas seda katset.»
Direktori sõnul ei arvanud kooli juhtkond, et see oleks vajanud kardinaalset tagasisidet. «700 lapsevanemaga rääkida on väga keeruline,» selgitas ta.
Teema avalikustamise järel informeeriti õpilasi ja vanemaid Soopa sõnul nii palju, kui suudeti ja osati. Sel teemal oli direktoriga ühendust võtnud aga ainult üks lapsevanem.
«Me ei oleks seda teinud, kui vähemalt 20–30 protsenti lapsevanematest oleks olnud sellele teravalt vastu,» rääkis direktor ja lisas, et on huvikoolidega rääkinud ja lapsed ei pea vaheajal ringidesse minema.
Koolijuht tõi lisavaheaja kasuks välja, et õpilaste koormus jaotub sel juhul ühtlasemalt. Otsuse kasuks rääkis see, et vana süsteemi järgi on viimane õppeperiood teistest pikem. «See on ebaloogiline, et õppeaasta lõpul, kus õpilased on kõige rohkem väsinud, on õppeperiood pikim. Lapsed ei suuda siis enam õppida.»
Tavaliselt on spordikool jätkanud koolivaheaegadel treeninguid, kuid tõstnud need tavapärasest varasemale kellaajale. Uus süsteem seda ei soosi. Nimelt kaob Kesklinna kooli lastel märtsivaheaeg, kuid juurde tuleb puhkus veebruaris ja aprillis.
Viljandi spordikooli direktor Andres Kallavus ütles, et praegu pole seal veel jõutud muudatusi planeerida. Ta rääkis, et esimese hooga üritavad nad koostada koolide järgi õppurite nimekirjad.
«Võib-olla juba järgmisest õppeaastast on kõik linna koolid lisavaheajale läinud või on taastatud vana süsteem,» ütles Kallavus.
Ühtne süsteem
Viljandi huvikooli direktor ja Kesklinna kooli hoolekogu liige Anu Peiel lausus, et tema ei näe vaheaegades küsimust. Tema sõnul saavad lapsed ühe nädala käia koolis ilma huvikoolita ning uute puhkuste ajal tulla õhtul puhanuna huviharidust nõutama.
«Vanaema juurde sõitvad lapsed lihtsalt puuduvad,» nentis ta ja lisas, et nädalane eemalolek võib tähendada õppetööst mahajäämist ainult lõpukavade õppimise ajal.
Nii Anu Peiel kui ka muusikakooli direktor Tonio Tamra leidsid, et kogu linnas peaks siiski olema ühtne vaheaegade süsteem. Nimelt on muusikakooli nimekirjas Kesklinna kooli õppurite kõrval gümnaasiumiõpilasi, kes samuti on läinud uuele kavale. Suurim tõrge tekib koolijuhi hinnangul rühmatundides, kus pole võimalik uue teemaga edasi minna, kui poolt rühma pole kohal.
«Küllap tulevad mõned vaheajal kooli, aga kindlasti on ka neid, kes ei tule,» ennustas ta. «See saab olema meile väga raske.»
Aavo Soopa sõnul on süsteem leidnud rakendust ka mõnes teises Eesti koolis. «Kevadel tullakse selle otsuse juurde tagasi ning tehakse sügiseks uus otsus,» rõhutas ta ning lisas, et ei usu siiski, et katse äpardub. «Ma usun, et paari aasta pärast mõtleme, miks me seda varem ei teinud.»
Kesklinna koolis ja Viljandi gümnaasiumis on sellel õppeaastal viis vaheaega: 18.–26. oktoobrini, 20. detsembrist 4. jaanuarini, 14.–22. veebruarini, 11.–19. aprillini ning 10. juunist 31. augustini.