Relvapoes järjekorda pole

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Huvitav on tõsiasi, et kui rahutute aegade saabudes armastab eesti mees sõprade seltsis praalida, kuidas käsi kabuuri järele sirutub, siis reaalsuses on relvalubade taotlemine aastati üsna stabiilne.

Aasta algusest 28. augustiks oli Viljandimaal väljastatud 203 relvaluba, mullu samal perioodil 520. Eelmise aasta märgatavalt suurem relvalubade väljastamise arv on tingitud sellest, et siis lõppes enamikul omanikel loa kehtivusaeg. Nimelt väljastatakse relvaload korraga viieks aastaks.

«Keskmine eestlane ei mõtle argipäeval relvaostust, sest relv pole ju mingi aksessuaar,» põhjendas Lõuna prefektuuri lubadetalituse lubadeametnik Janne Lindepuu. «Relv on surmaohu allikas ja tema omanik kannab kõrgendatud vastutust selle tekitatud ohu või kahju eest. Pealegi on relva soetamine kulukas ettevõtmine. Lisaks relvale enesele tuleb välja käia raha relvaloa saamiseks  ning see omakorda hõlmab arstitõendit, relvaeksami sooritamist ja relva ostmiseks vajaliku loa saamist.»

Märksõnad

Tagasi üles