Loomade varjupaikade pidajad nendivad, et inimeste annetuste vähenemise ja kodutute loomade lisandumise tõttu on neile kätte jõudnud majanduslikult rasked ajad.
Loomade varjupaikadel on rasked ajad
22. juuli 2010, 14:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu on omavalitsuse abi ja inimeste tehtud annetuste keskmine suurus vähenenud, samal ajal on varjupaikadesse sattunud loomade koguarv tublisti kasvanud.
Viljandi, Pärnu, Võru, Valga ja Virumaa kodutute loomade varjupaiku ühendava Varjupaikade MTÜ juhi Triinu Priksi sõnul tähendab see, et tänavu on ühe looma jaoks võimalik kasutada kolmandiku võrra vähem raha kui näiteks 2009. aasta teisel poolel. «Oleme praegu tõesti raskes seisus,» nentis Priks. «Peame leidma kiiresti kuskilt lisavahendeid või oleme sunnitud hakkama loomi magama panema, sest kõikide ülalpidamiseks pole lihtsalt raha.»
Priks lisas, et varjupaikade pidajad on tänulikud igasuguse abi eest.
«Kuigi meie veebiperemehe projekt (www.varjupaik.ee/veebiperemees) on olnud edukas, paneme sinna loomad, kelle situatsioon on mingil põhjusel eriti keeruline,» selgitas Priks. Hea tervisega loomade ülalpidamiseks saadakse tema sõnul raha enamasti üldistest annetustest.
Omavalitsustel on kohustus iga looma toidu ja peavarju eest varjupaigale toetust maksta vaid esimesed 14 päeva, misjärel tuleb edasisteks ülalpidamiskuludeks raha leida varjupaigal endal või loomad hukata.
Varjupaikade MTÜ Viljandi, Pärnu, Võru, Valga ja Virumaa varjupaigas leidis eelmisel aastal peavarju üle 650 koera ja 1600 kassi, kelle kohta leiab infot aadressil www.varjupaik.ee.