Viljandis näeb Brasiilia puulõikeid

Sakala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kondase keskus
Kondase keskus Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Viljandis Kondase keskuses avatakse täna kell 21 kuulsa Brasiilia rahvakunstniku José Borgese puulõigete näitus «Kõndivad sõnad».

1935. aastal sündinud José Francisco Borges on maailmas laialt tuntud kunstnik ja oma kodumaal ka tunnustatud rahvaluuletaja.

Brasiilia kehvas maapiirkonnas ilmale tulnuna sai ta koolis käia vaid kümme kuud. Tema päevad möödusid põllutööd tehes ja korve punudes, õhtuti õppis ta iseseisvalt lugema ning tegi puulõiketehnikas pilte.

Lisaraha teenimist alustas Borges folhetos´test ehk literatura de cordel´idest (värssides «nöörilood»). Ta illustreeris mustvalgete puulõigetega õhukesi raamatukesi, mida müüdi laatadel ja turgudel pesunööridele riputatuna.

1970. aastail hakkas Borges valmistama suuremaid puulõikeid ja võttis trükkimisel kasutusele erksad värvid. Kuigi suuremamõõtmelised pildid said turistide hulgas kiiresti menukaks, ei leidnud need Brasiilia kõrgklassi seas pikka aega poolehoidu. Nüüdseks aga on brasiillased väga uhked selle üle, kuidas Borges oma maa mitmekihilist kultuuri lihtsalt, kuid omanäoliselt jäädvustab ja tõlgendab.

Alates 1970. aastaist on Borgese puulõikeid olnud võimalik näha näitustel paljudes tuntud galeriides ja muuseumides, näiteks Louvre'is ja Santa Fe rahvusvahelises rahvakunsti muuseumis. Tema panust maailma kultuuripärandisse on kõrgelt hinnanud ka UNESCO: 2002. aasta ÜRO kalendri kaanelt leiame Borgese pildi.

Borgese kogutud teosed asuvad Ameerika Ühendriikide kongressi raamatukogus.

Hoolimata edust, mis teda jätkuvalt saadab, elab Borges tagasihoidlikult Kirde-Brasiilias Bezerro linnas ning lõikab puusse uusi pilte ja pressib neid käsitsi paberile. Kuigi ta on kirjutanud sadu jutustavaid luuletusi ja loonud sadu kunstiteoseid, ei pea ta end kunstnikuks ega kirjanikuks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles