/nginx/o/2016/01/29/4949081t1h38d9.jpg)
/nginx/o/2010/07/28/410034t1hb452.jpg)
Viljandi lauluväljaku rekonstrueerimine on tõusmas KOIT-kava investeeringutoetuse saajate põhinimekirja, nii et kontserdipaik võib juba kolme aasta pärast värske välimusega uhkeldada.
Katusega lauluväljak tõotab mõne aasta pärast tõeks saada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lauluväljak pääses varumeeste pingilt põhitegijate hulka tänu sellele, et teiste Viljandimaal KOIT-kavast raha saavate ettevõtmiste maksumus on osutunud oodatust väiksemaks. Lauluväljaku maksimaalseks toetussummaks on ette nähtud 18,8 miljonit krooni, millele linn peab lisama vähemalt 15-protsendilise omaosaluse.
«Praegu Viljandil kõnealust raha ametlikult veel ei ole, kuid eeldused seda saada on olemas,» lausus siseministeeriumi pressinõuniku kohusetäitja Kristel Tuul. «Põhinimekirja kandmine on vormistamise küsimus.»
Ehkki kava kohaselt algaksid ehitustööd 2012. aasta esimeses ja lõpeksid 2014. aasta viimases kvartalis, avaldas linnapea Kalle Jents lootust, et need saavad valmis juba varem.
«Tahaksin väga, et 2013. aasta pärimusmuusika festivali pealava oleks lauluväljakul,» lausus ta. «Pärast suvepuhkuste lõppu hakkame projekteerimist ette valmistama.»
Paat pole kindel
Mullu kevadel, kui linnavalitsus lauluväljaku jaoks siseministeeriumilt raha taotlema asus, oli «Sakala» veergudel juttu võimalusest, et oru kohale ehitatakse kummuli paati kujutav katus. Selle eskiisprojekti autor on arhitekt Kalle Kadalipp ja kunstnik Peeter Leinbock.
Kalle Jents polnud siiski veendunud, et linnavalitsus just paadi variandile välja läheb ja pidas võimalikuks, et parima eskiislahenduse leidmiseks tehakse võistlus. Samas on linnajuhid endiselt seda meelt, et heitlikke Eesti ilmasid arvestades peab olema võimalik orukausile katus peale tõmmata.
Jentsi kirjelduse kohaselt saab väljak pärast uuenduskuuri korraliku lava, abiruumid ja tualetid. Lauluväljakut lossimägedest eraldavat valli hakkaks plaani järgi läbima tunnel.
«Kindlasti peab lauluväljak olema polüfunktsionaalne ning arvestama nii rokk-kontserdi korraldajate vajadusi kui laulupeotraditsiooni,» leidis linnapea.
Lossimägede koormus väheneks
Lauluväljaku kasutamist korraldava Viljandi kultuurimaja direktor Tiit Kalmet ütles, et tema eelistaks statsionaarsele katusele teisaldatavat tekstiilkatet.
«Rootsis ja mujal olen selliseid mitmel pool näinud,» rääkis ta. «Kevadel tõmmatakse kate kandekonstruktsiooni peal pingule ja tuul seda lõhkuma ei hakka.»
Kalmet oli veendunud, et korda tehtud lauluväljak leiaks senisest palju sagedasemat kasutamist. Nimelt eelistavat korraldajad praegu Kaevumäge ja Kirsimäge just seetõttu, et lauluväljak on äärmiselt räämas.
«Nagu ma aru olen saanud, tahetakse Kaevumäel ja Kirsimäel korraldatavate ürituste hulka muinsuskaitse huvides vähendada,» lisas ta.
Direktori andmetel käib ka praegu lauluväljakult igal aastal läbi umbes kümme suvetuuri, millele lisanduvad maakondlikud laulupeod ja muud ettevõtmised.