Seeneaeg pakub toredaid kohtumisi ja avastusi mitte üksnes metsas, vaid ka asulates

Vihma käes ligunenud lehisetatikud Foto: Marko Saarm / Sakala

Esimene kohtumine

Sõitsime üleeile läbi vihmase Viiratsi, kui mu tähelepanu köitis tee lähedal haljastul heledate seenekübarate armaada. See nõudis auto peatamist ja asja uurimist.

Ma ei olnud neid kübarakandjaid varem kasvamas näinud, küll aga raamatutes. Selge, või vähemasti üsna selge: lehisetatikud! Tõesti, nad kasvasidki otse lehiste all.

Lisaks esmakohtumisele rõõmustas nende arvukus. Ma küll täpselt kokku ei lugenud, aga neid jagus ikka kümnete kaupa. Poolsada oli kindlasti. Mõned kakkusin kaasa ja hiljem sõin kerge kupatamise järel ära. Hea hapukas suutäis! Kusjuures peaaegu kõik seened olid ussidest puutumata, vaid ühe jalas oli lühike ussikäik.